Elektromagnetlainel endal ei ole laengut.
Tuleb märkida veel seda, et väli küll eraldub allikast( s. t. elektrilaengust), kuid see mis eraldub moodustab kõigest imeväikese osa kogu väljast. Sellegipoolest piisab, et tekiks elektromagnetlaine, mis hakkab hyperruumis eksisteerima. Elektrilaengu poolt tekitatud energiaväli on võimeline iseseisvalt eksisteerima sõltumata laengu olemasolust ainult elektromagnetväljana ehk elektromagnetlainena.
Elektromagnetväli
Vaatleja suhtes oleva paigalseisva laetud keha väli on elektriväli( ehk elektrostaatiline väli). Kuid liikuv laetud keha tekitab vaatleja jaoks ka magnetvälja. Kui laetud keha vaatleja suhtes liigub, siis muutub keha elektriväli vaatleja asukohas ning vaatleja registreerib magnetvälja olemasolu. Kui aga püsimagnet ehk magnetvälja tekitaja vaatleja suhtes liigub, siis muutub magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja registreerib ka elektrivälja olemasolu. See tähendab lihtsustatult seda, et üks ja sama laetud keha tekitab nii elektrivälja kui ka magnetvälja ja magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja ning elektrivälja muutumine tekitab omakorda magnetvälja. Elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel nimetatakse füüsikas elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Vaatleja suhtes olev paigalseisev püsimagnet tekitab magnetvälja.
Magnetväli eksisteerib liikuvate laengute( näiteks vooluga juhtmete) ümber. Kuid magnetväli eksisteerib ka laengukandjate puudumisel. Näiteks kui elektrivälja tugevus suureneb( ehk elektriväli muutub), siis selline muutus levib ruumis magnetvälja vahendusel. See tähendab, et muutuva elektrivälja levik ruumis toimub magnetvälja vahendusel. Näiteks kui elektrivälja tugevuse muutus on põhjustatud näiteks välja allika ehk laengu suuruse muutumisest, siis selle muutuse levimine ruumis toimub magnetvälja vahendusel. Sellisel juhul näitavad elektrivälja jõujoonte suund väljatugevuse muutuse suunda ja magnetvälja jõujooned ümbritsevad elektrivälja jõujooni. Magnetvälja ja elektrivälja jõujooned asetsevad omavahel risti. Sellisel korral on meil tegemist elektri- ja magnetjõude vahendava ühtse väljaga ehk elektromagnetväljaga.
Muutumatute väljade korral on tegemist elektri- või magnetväljadega, kuid muutuvad väljad on juba elektromagnetväljad. Kui inimene langeb koomasse või kliinilisse surma ehk aju puhkepotentsiaali olekusse, siis tema ajuaktiivsus ei lakka hetkega, vaid see võtab aega. Ajuaktiivsuse lakkamise korral on tegemist muutuvate väljadega. Näiteks inimese närvisüsteemi kui kondensaatori kogu laeng suureneb, mida vähem tekivad ja levivad ajus impulsid ehk aju puhkepotentsiaali seisundisse langemise korral. Elektrilaengu suurenemise korral muutub elektriväli tugevamaks ehk tegemist on meil muutuva väljaga. Kuid närvisüsteemi kogu laengu suurenemise korral hakkab rolli mängima ka aegruumi lõkspinna tekkimine ehk selle mõju avaldumine närvisüsteemis eksisteerivatele väljadele. Niimoodi satuvadki omavahel interaktsiooni muutuv väli ehk elektromagnetväli ja tekkiv aegruumi lõkspind. See tähendab seda, et lahtist aegruumi lõkspinda läbib muutuv elektriväli ehk elektromagnetväli. Elektromagnetväli on võimeline iseseisvalt eksisteerima elektromagnetlainena sõltumata teda tekitava laengu olemasolust. Elektromagnetvälja eraldumist nende allikatest ehk laengutest põhjustabki lahtise aegruumi lõkspinna tekkimine inimese elektrilises närvisüsteemis, kui ajuaktiivsus läheb üle puhkepotentsiaali olekusse.
Väline aegruumi lõkspind tekib närviraku välises keskkonnas, kuid neuroni polariseeritud pinna vahetusse lähedusse. Seetõttu satub tekkiv lõkspind ka neuronite sünaptilise pilu vahelisse ruumi, milles esineb elektriväli. Sellisel juhul satuvad lõkspind ja väli omavahel interaktsiooni, mille tulemusena eraldub väli elektromagnetlainetena hyperruumi. Sisemise lõkspinna tekkimine pole oluline.
143