selged. Ajus on rütmilised protsessid, kuid ei teata nende samade protsesside ruumilise ulatuse kohta. Näiteks ei ole teada seda, et kas ajus eksisteerivad sellised lained, mis liiguvad edasi-tagasi üle terve aju või üle mingite aju piirkondade. See tähendab, et kas ajus eksisteerib mingisugune seisulaine sarnast. Teadvuses olles on ajus olevad neuronid üldises aktivatsioonis, kuid näiteks kliinilise surma ajal on inimese aju neuronid lakanud üldise aktiveerimise. See tähendab, et neuronite aktivatsiooni sellises seisundis suures ulatuses ei ilmne. Selles ülemineku faasis võibki esineda aju mingi üldine võnkeprotsess. See tähendab seda, et aju üldine aktivatsioon ja ka üldine mitteaktiveerivus ajas üksteisele järgneb. Ka seda võib nimetada omamoodi ajulaineks – õigemini üldiseks ajulaineks. See ju sarnaneb üksikneuroni aktivatsiooniga, mis samuti ajas perioodiliselt muutub.
Elektromagnetismi õpetusest on teada, et piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering. Kuid ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb järelikult kasutada avatud võnkeringi, mille korral elektromagnetväli ei jää enam võnkeringi detailide sisemusse. Võnkeringideks nimetatakse pendlilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme, mille võnkesagedus on määratud süsteemi omadustega. Lühidalt öeldes on võnkering elektromagnetismi õpetuse järgi induktiivpooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Üldteada on seda, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja see muutuv magnetväli tekitab omakorda jälle elektrivälja jne jne. See tähendab, et elektromagnetilise võnkumise korral muutub potentsiaalne energia( ehk elektrostaatiline energia) perioodilise muundumisega kineetiliseks energiaks( ehk magnetiliseks energiaks) ja vastupidi edasi. Niiviisi on elektriväli ja magnetväli omavahel lahutamatult seotud ja nad moodustavad kokku ühtse elektromagnetvälja. Elektromagnetväljad võivad aga eksisteerida elektromagnetlainetena. See tähendab seda, et muutuvad väljad hakkavad lainena edasi levima.
Elava inimese aju sarnanebki nagu suletud võnkeringile, sest inimese ajus olevate neuronite funktsioneerimine loob potentsiaali võnkumisi elektriväljas, mis on rakust väljapool ja need ei eraldu aju hõlmatud ruumist. Need elektriväljad on sageli rütmilise ehitusega ja need näitavad neuronipopulatsioonide aktiivsuse perioodilisust ajas. Kui aju aga lakkab töötamast( aju sureb), siis muutub see nagu avatud võnkeringiks, mille korral ajus eksisteerivad väljad ei jää enam aju osade sisemusse, vaid need eralduvad nendest.
Sellist efekti nimetame nüüd aju võnkeringiefektiks. Elav aju on nagu suletud võnkering, kuid surev aju sarnaneb pigem avatud võnkeringile. Peab märkima seda, et tegemist on siiski ainult analoogiaga või sellise nähtuse „ piltlikustamisega“. Võtame näiteks mobiilside. Oletame, et mobiiltelefon on võimeline edastama ka videosid ja muusikat. Mobiil ise on nagu inimkeha, kiibid aga nagu närvikude. Informatsioon, mis on kuvarilt paista, eksisteerib mobiilis kui kehas. Kui aga saata mõnele teisele mobiilile videosalvestus või muusikat, siis see toimub elektromagnetlainete abil, mis on muundatud vastavates mobiili elektroonilistes detailides. Nagu näha on – mobiilis sisalduv info on võimeline ka eksisteerima ilma mobiili olemasoluta. Täpselt sama on võimalik ka inimese kehaga. Närvikoes olev info on võimeline eksisteerima ka ilma närvikoeta – seda siis elektromagnetenergiana. Sellisel juhul on väljade kombinatsioonil energia ja ka informatsioon. Kõik mida inimene varem on läbi kogenud või on teadnud, on „ talletatud“ ka sellesse väljade kombinatsiooni, mis enne eksisteeris närvirakkude vahelises ruumis. Ruumi asukoht on nüüd aga muutunud. Väli kannab endas energiat.
Füüsikas talitleb avatud võnkeringina ka kaks metallvarrast( Hertzi vibraator või kahest vardast koosnev dipoolantenn). Kui laadida neid kahte metallvarrast vastandmärgiliselt läbilöögi pingeni, tekib varraste vahelises pilus sädelahendus( s. t. elektrivool). Vardad toimivad kui kondensaatori plaatidena. Varraste vahel eksisteeriv elektriväli muutus elektrivoolu läbimisel järsult. See kutsus esile elektromagnetlaine, mis ruumis edasi liigub. Tekkinud elektromagnetlainet on võimalik registreerida teise varraste paariga, mille vahel tekib siis säde. Tekkinud sädelahendus annab tunnistust elektromagnetlaine pärale jõudmisest.
Vaatame elektrilaengute polarisatsiooni palju lähemalt ehk erimärgiliste laengute vahelist ruumi. Homogeense välja( näiteks plaatkondensaatori) korral on selle energiatihedus ruumis kõikjal ühesugune. See on võrdne välja energia ja välja poolt hõivatud ruumala suhtega. Elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad asetsevad välja jõujoontega risti ja mitteühtlaselt. Välja jõujoon on väljajoon,
134