Kõik Maailmataju harud ( osad või regioonid ) on olulised ehk mitte ühtegi Maailmataju regiooni ei saa eelistada üksteisele . Need kõik moodustavad kokku ühtseks ja peaaegu kõikehõlmavaks maailmapildiks ( maailmavaateks ), milles võivad kõik inimesed oma mõistuses ja südames elada . Ka erinevad teadused ( teadusharud ) moodustavad kokku ühtse ja kõike hõlmava maailmapildi . Seda nimetatakse vahel ka teaduslikuks maailmapildiks .
Joonis 4 Maailmataju alternatiivne nimi on „ Univisioon “, mis tuleb vana ladina ja kreeka sõnadest nagu „ uni “ ehk universum ( maailm ) ja „ visioon “ ehk nägemus ( taju ). Nii et eurovisiooniga pole siin midagi pistmist . Sarnasus seisneb ainult selles , et eurovisioon on erinevate riikide ühendus läbi muusika , kuid Univisioon on jällegi erinevate teaduse , religiooni ja kunsti valdkondade ühendus , mis loob ühtse pildi kogu meie maailmast .
„ Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem , mis reguleerib inimese tunnetustegevust ja seostab seda kultuuri kui tervikuga . Maailmapilt on praktika arengutaset kajastav , nii looduse kui ka ühiskonna nähtusi hõlmavate teadmiste kogum , mille põhjal kujuneb teatav tegelikkuse nägemise viis .“ ( EE , 6 . kd , 1992 ).
Inimkonna maailmapilt on lõhestunud kaheks : teaduslikuks ja religioosseks . Teadusliku maailmapildi aluseks on objektivism ehk kõik see , mis on kaemuslikult ehk empiiriliselt kättesaadav ja eksperimentaalselt uuritav . See tähendab ühtlasi seda , et teadus uurib inimesele objektiivselt kättesaadavat maailma . Kõik see , mis jääb sellest väljapoole , on religioosne . Religioon on kõik see , mis jääb teaduse piiridest väljapoole . See tähendab seda , et inimuurimustest väljapoole jääv maailm kuulub juba religiooni alla . Kui teaduse aluseks on objektivism ( s . t . kõigile objektiivselt kättesaadavat ja korduvalt tõestatavat ), siis religiooni aluseks on individualism või „ subjektivism “ ( näiteks SLK kogemus on inimesele isiklik , mille olemust ei saa teistele tõestada ).
Maailmapilt on inimühiskonnas tervikuna ära killustunud väga erinevateks vormideks . Budism , hinduism , islam , ateism , kristlus , teadus jne – need kõik on erinevate inimeste erinevad maailmapildid . Inimkonna ühtset ja kõigi poolt aktsepteeritud maailmapilti ( maailmavaadet , maailma nägemust ) ei ole ja see on ka üks paljudest põhjustest , et miks esinevad konfliktid erinevate inimeste , rahvaste ja riikide vahel . Kui kunstis on arusaadav , et inimeste maitsed on erinevad , siis maailmapilt peaks näima igale inimesele siiski samasugusena . See tähendab seda , et inimeste ideed võivad varieeruda vägagi erinevalt , kuid maailm , milles me kõik elame , on ikkagi ainult üks .
Igal inimesel on oma enda maailmapilt ( s . t . maailmataju ). Inimese maailmataju on enamasti subjektiivne , mitte objektiivne . Kuid minu ( s . t . Maailmataju autori ) maailmataju , mis on võimalikult objektiivne , on täpselt selline , mis on antud teoses kirja pandud .
5