Joonis 9 Keha m on liikunud ajas tagasi.
Joonis 8 on tehtud eelkõige keha M suhtes vaadatuna, kuid joonis 9 on tehtud keha m suhtes. Antud juhul jätame arvestamata sellise asjaolu, et kui mingi keha rändab ajas tagasi, siis kohtub ta ka enda „ teisikuga“. Sellist juhtu vaatame edaspidi täpsemalt. Antud juhul liigub keha m ajas minevikku. Ajas rändamise korral peab keha „ liikuma“ enda tegelikesse endistesse( või tulevastesse) asukohtadesse ruumis.
Keha m asub joonisel 8 tavaruumis K koordinaatidega m( 0,0,0,0). Ka ajakoordinaat t võrdub siin 0-ga, sest keha m ei ole tavaruumis K ajahetkel t 4 enam olemas. Keha on seal „ haihtunud“. Kuid keha m asub hyperruumi K ´ suhtes ruumikoordinaatidega m( x ´, 0,0). Seetõttu on hyperruumis K ´ keha m aga olemas. Ajahetk võrdub keha m-i suhtes t-ga, sest keha m asub nüüd tegelikus endises asukohas ruumis ja seetõttu saame keha m aegruumi lõplikuks koordinaadiks m( x ´, 0,0, t). See tähendab seda, et kui hyperrumi K ´ suhtes on keha m koordinaadid
m( x ´, 0,0, t), siis tuleb tavaruumi K suhtes keha m koordinaadid m( x, 0,0, t). Seda sellepärast, et kui hyperrumi K ´ suhtes on keha m ruumikoordinaadid m( x ´, 0,0), siis seega vastab sellele ruumikoordinaadile ajahetk t ja saamegi lõpuks keha m lõppkoordinaadiks m( x ´, 0,0, t).
Seda võib mõista ka kui keha m ruumi ja aja koordinaatide suhtega 20