vahendavad kehade teleportatsiooni. Kui neid SLK-de korral nähakse, siis SLK tõestamise korral on tõendust leidnud ka nende tunnelite olemasolu. Kuid need aegruumi tunnelid“ viivad ju neid surnuid inimesi planeet Maalt kusagile eemale”, sest tunneleid kasutatakse ainult väga kaugeid vahemaid läbides – näiteks galaktikate vahelisteks rändudeks. Kõigest sellest järeldubki see, et pärast surma läheb inimene maavälisesse tsivilisatsiooni“ elama”. Kuhu siis mujale ikka saab minna? See kõik järeldub ainult siis, kui suudetakse SLK fenomeni olemasolu tõestada. Kuid selline avastus aga viiks ilmselt inimkonna kultuuri šokini, sest taoline avastus lükkaks ümber peaaegu kogu tänapäevase teadusliku maailmapildi. Kui suudetakse teaduslikult tõestada SLK-de eksisteerimine, siis on võimalik järeldada ka maaväliste olendite ehk tulnukate olemasolu. Kuid probleem seisneb selles, et miks need katsed( tõestamaks SLK-de olemasolu) ei õnnestu? Teaduse üheks suurimaks eelduseks on see, et ta peab põhinema empiirilistel( kogemuslikel) tõendustel ja selleks saab olla ainult inimese enda loodud eksperiment. Kuid selline teaduse suurim eeldus muutubki SLK-de uurimisel suurimaks komistuskiviks, sest kui ei leita mingisuguse nähtuse empiiriline tõestus, siis teadus selle nähtuse olemasolu ka ei aktsepteeri. Maaväline mõistus( seal hulgas ka surnud inimesed) kasutabki meie teaduse reegleid teadlikult ära. See tähendab ka seda, et( võib olla)“ nad” soovivad, et me nende olemasolusse ainult usuksime, mitte aga teaduslikult tõestaksime. Nii et SLK teaduslikku katset( küsida pärast ärkamist patsiendi käest mingisuguse peidetud objekti kohta, mis oli tema kliinilise surma ajal kohas, kust patsient oma voodist seda näha ei saanud) ei olegi põhimõtteliselt võimalik sooritada, sest vastasel korral oleks meie“ maailmapilt” ääretult“ rikutud” ja ilmselt tuleksid ka siis tulnukad Maale, sest siis ei ole neil enam põhjust meie eest varjata.
3.1.2 Inimese kehast väljumise füüsikateooria loodusteaduslik käsitlus
Meditsiinis on läbi aegade vaieldud selle üle, et kas SLK on põhjustatud inimese sureva aju viimastest funktsioonidest või on tegemist tõepoolest reaalsete nähtustega. Kas inimese kehast väljumine on reaalne või siiski ajuillusioon on tegelikult võtmeküsimus olnud kogu aeg. Antud käsitletav inimese kehast väljumise füüsikateooria näitab veenvalt, et inimese kehast väljumine ei ole tegelikult vastuolus füüsika seadustega, vaid hoopis vastupidi. See tähendab seda, et isegi kui kõik SLK kogemused osutuvad tõepoolest inimese ajuillusioonideks, siis sellest hoolimata on võimalik füüsika seadustega veenvalt näidata, et inimese kehast väljumine on füüsikaliselt täiesti võimalik. Võib väita isegi nii, et kehast väljumine pole mitte ainult võimalik, vaid füüsika areng näitab selle kindlat tulenemist elektromagnetismi ja aegruumi füüsikast. Sarnane olukord oli ka ajas rändamisega, mille korral ei usutud selle loomise võimalikusesse, kuid samas objektiivselt analüüsides ei olnud ajas rändamine vastuolus ka füüsika seadustega, vaid hoopis vastupidi – füüsika seadused( nagu näiteks relatiivsusteooria ja kvantmehaanika) hoopis vihjasid selle loomise võimalikusesse. Selles seisnebki kehast väljumise „ sõltumatuse printsiip“, mis ütleb meile seda, et isegi siis, kui me ei usu selle reaalset võimalikkust ja peame jätkuvalt neid ajuillusioonideks, viib sellest hoolimata füüsika üldine areng objektiivselt ikkagi selle reaalse loomise mõistmiseni.
Võib öelda, et esineb kahte liiki kehast väljumisi. Inimene võib oma kehast väljuda ka reaalselt, kuid mõnikord võib aju ka seda lihtsalt jäljendada ehk luua illusiooni tundest, et ollakse oma kehast väljas. Just seda viimast on kõige rohkem eksperimentaalselt uuritud. Näiteks ajukirurg Robert Spetzler, neuroloogia professor Jimo Borjigin, Genfi Ülikooli haigla arst Olaf Blanke ja USA Kentucky Ülikooli neuroloogia professor Kevin Nelson on eksperimentaalselt uurinud inimese kehast väljumist – õigemini ajuillusiooni keha välisest kogemusest. Tähelepanuväärne on see, et need nimetatud kuulsad ja austatud teadlased ise siiralt usuvad, et inimese kehast väljumine on tegelikult ajuillusioon ja et nende empiirilised uuringud ning katsed seda ka tõendavad. Kuid
115