seisneb selles, et inimene ei tee vahet heal ja kurjal ning see ongi lihtne ja ainuke põhjus, miks Jumal keelas inimesel hea ja kurja tundmise puult vilja võtta. Selle tõestuseks oleme näinud ju kogu inimajaloo jooksul erinevaid sõdasid, konflikte ja barbaarsust. Vägivald( agressiivsus, agressioon) ja ebaõiglus on inimkonnaga pidevalt kaasnev osa, mis on nagu viirus peremeeslooma küljes. Kogu teadaoleva( ehk kirja pandud) inimajaloo jooksul on rahu aega eksisteerinud ainult 8 % ehk 268 aastat. Ülejäänud aeg on sõdadest ja konfliktidest räsitud.
Kuna Eeva oli esimene inimene kes langes pattu( võttes esimesena keelatud puuotsast õuna ja seda hammustanud) ning selle tagajärjel langesid pattu ka kõik temast järgnenud inimpõlved, siis pärast seda on sajandite jooksul paljusid naisi üle kogu maailma tagakiusatud ja seatud neile õiguslikke piiranguid. See pole tegelikult õige, sest peale Eeva langes pattu ka Aadam kui Eeva talle õuna pakkus ja ta selle ka kõhklematult vastu võttis. Vahet pole, kes langes esimesena pattu. Pattu langesid nad siiski mõlemad nö. võrdse mõõdupuuga.
Kuna inimkonna religioon on loodud maavälise ülitsivilisatsiooni poolt( mille arengutase ületab inimkonna taset mitmekordselt), siis võivad tekkida kahtlused, et kas religiooni mõnesid jooni on üldse võimalik „ rakendada“ madalama arenguga tsivilisatsioonile nagu seda on inimtsivilisatsioon. Näiteks kas on võimalik see, et inimeste vahel tekiks „ ligimese armastus“( millest õpetas meile Jeesus Kristus). Maavälises ülitsivilisatsioonis, kus mõistuslik elu eksisteerib füüsiliselt ainult valgusena ja selle isendi teadvusseisund erineb inimeste omast tunduvalt, siis kas inimesed oleksid suutelised mõistma ligimese armastuse olemust? Paraku sõdadest ja konfliktidest räsitud inimühiskond seda aga välja ei näita. Kuna inimajalugu iseloomustavad pidevad sõjad ja konfliktid erinevate inimeste, rahvuste ja riikide vahel, siis seega kaldume järelduma, et vähemalt osad Jeesuse õpetused ei ole ilmselt inimtsivilisatsioonile „ rakendatavad“, sest need on ainuomased ainult maavälisele ülitsivilisatsioonile, mitte sellest algelisemale tsivilisatsioonile nagu seda on näiteks inimkond. Kuid sellegipoolest peab mainima, et selline järeldus on siiski üsna vaieldav. Paljudes usundites esinev tekstide mõistukõne vorm viitab selgelt sellele, et tulnukad kohandasid inimestele enda loodud maailmafilosoofiat vastavalt inimeste arusaamise võimalustele ajas ja ruumis.
Oleks väär arvata, et kõik maailmas kunagi eksisteerinud erinevad religioonid lõid inimkonnale just maavälised tsivilisatsioonid. See on tegelikult ainult osaliselt nii, sest ka inimestel endal oli religioonide kujunemistel oma kindel roll. Näiteks iidsetel aegadel eksisteerisid erinevate väikeste loodusrahvaste erinevad usundid ja tuntud egiptuse usundites esinesid kuulsad Olympuse jumalad, kellel ei olnud reaalsusega aga midagi pistmist. Kuid võib kindlalt väita, et tänapäeva maailma suurimate religioonide kujunemistel inimühiskonnas on olnud ja ka jäänud kindel roll siiski maavälisele ülitsivilisatsiooni tegevusele planeedil Maa. Nemad on vorminud inimeste religioone ja läbi selle ka erinevaid kultuure inimajaloos kas siis kaudselt või otsese tegevustikuga. Neil eksisteerib kindel seos inimühiskonnas esineva religiooniga.
1.8 Jeesus Kristus ja tema õpetused
Piibli Uue Testamendi õpetused on enamasti seotud Jeesusega – tema õpetustega ja ülestõusmisega. Kristlik eshatoloogia seisneb usus Jeesusesse. Jeesust peetakse inimese ainsaks lunastajaks. See tähendab seda, et kui inimesed hülgavad Jeesuse kui oma lunastaja, siis toob see endaga kaasa nende huku. Kui aga võetakse jeesust omaks, siis lasub inimesele lõputu õndsus. Paulus arendas kristlikku õpetust edasi. Oma arusaama „ pärispatu“ kohta seostas ta Kristuse lunastusliku osaga. Tema arusaama järgi on kõik inimesed langenud pattu pärast seda, kui Aadam langes esimesena pattu. Me kõik satume põrgusse. Kuid Jumal on hea ja saatis meile oma ainukese Poja Jeesuse meid lunastama. Jeesus pidi lunastama inimeste patte. Jeesus ohverdas oma elu meie eest ja ta ka suri meie eest. Paradiisi pääsevad need, kes tunnistavad Jeesust kui lunastajat. Neile antakse igavene elu. Kuid inimesed, kes Jeesust ei tunnista, satuvad igavesse hukatusse.
Kui inimesed, kes valmistavad teistele kannatusi, ei kahetse oma patte siinpoolses elus, siis tuleb 60