ajale) vastab mingisugune ruumiline ulatus ruumis. Ei saa olla mitte ühtegi liikumist, mis ei toimuks ruumis.
Eelnevalt välja toodud järeldus viib sellisele arusaamisele, et aeg on küll füüsikaliste protsesside kestvus, kuid igale ajahetkele( s. t. sündmusele ja protsessile) on olemas kindel asukoht ruumis. See tähendab ka seda, et mida kaugemal on mingi ajahetk praegusest( näiteks võib see olla kauges minevikus), seda kaugemal on ka selle koordinaat „ ruumis“. Igasugusele kestvusele( ehk ajahetkele) vastab samas ka mingisugune „ ulatus“ ruumis. Saadud füüsikaline järeldus ongi oma olemuselt ajas rändamise põhiseaduseks. Kõik edasised järeldused tulevad ülal toodud tõsiasjast. Hiljem me näeme seda, et selline seaduspärasus on oma olemuselt Universumi meetriline paisumine. Näiteks mida kaugemal minevikus mingisugune sündmus toimus, seda kaugemal eksisteerib see ka ruumis( ehk seda väiksem oli Universumi ruumala). Aeg ei eksisteeri ruumist „ eraldi“.
Igal ajahetkel on oma kindel koordinaat ruumis, kuid selle ruumi punktid EI OLE meie tavalise ehk igapäevaliselt kogetava ruumi punktid. See on väga oluline järeldus. Näiteks kui inimene liigub ruumis ühest asukohast teise( näiteks sõidab linnast ära maale puhkama), siis ta ju ei rända ajas minevikku. Seetõttu ei ole ajahetkede ruumipunktid sellise ruumi punktid, milles inimesed igapäevaselt elavad. Meie igapäevaselt kogetav ruum on kolmemõõtmeline. Järelikult need ajahetkede ruumipunktid on „ väljaspool“ seda kolmemõõtmelist ruumi, milles me igapäevaselt elame.
Joonis 2 Ruumi kolmemõõtmelisus.
Sirge on ühemõõtmeline, tasand on kahemõõtmeline ja kuup on kolmemõõtmeline. Punktil ruumimõõtmeid ei ole.
Väljaspool ruumi ja aega eksisteerivaid dimensioone on paraku raske endale ettekujutada. Sama probleem esineb ka stringiteoorias, kus 10-mõõtmelist ruumi ei ole võimalik ettekujutada. Albert Einsteini üldrelatiivsusteoorias tuuakse kõverate ruumide paremini mõistmiseks välja analoogia kera pindadega. Hiljem me näeme seda, et väljaspool ruumi olevad kehad asuvad tegelikult teistes ruumi mõõtmetes. Järgnevalt esitatakse mõned näited kõrgema mõõtmelistest ruumidest, mida on füüsikas püütud geomeetriliselt esitada. Need on koordinaadistikud 3-, 4- ja 5-mõõtmelises ruumis:
Joonis 3 Need on koordinaadistikud 3-, 4- ja 5-mõõtmelises ruumis.
Kui ajahetkede ruumipunktid asuvad väljaspool meie tavalise ruumi punktidest, siis on meil tegemist juba rohkema mõõtmelise ruumiga, kui kolmemõõtmelise ruumiga. Ruum ei saa siis olla enam kolmemõõtmeline. Tegemist peab olemas siis vähemalt neljamõõtmelise ruumiga. Ruumi
7