psüühika, mälu ja teadvus. Sellisel juhul eksisteerivad närvirakkude ehk neuronite asemel elektriliselt laetud metallkuulid, kuid kõik muu väljadega seonduvaga jääb põhimõtteliselt samaks. Selline mõtteline eksperiment näitab üsna selgelt seda, et kui neuroneid ei eksisteeriks, kuid nende väljade funktsioneerimine ja isegi ruumiline orientatsioon üksteise suhtes jääb sellegi poolest mingil põhjusel samasuguseks, siis põhimõtteliselt peaks säilima ka inimese teadvuse ja psüühika eksisteerimine. Selline printsiip ehk mõtteline katse on üheks absoluutseks põhialuseks mõistmaks teadvuse tekkimist ja olemust ning selle kehast eraldumise võimalikkust.
Ajahetkel, mil neuronid on elektriliselt laetud, saab neid vaadelda kui elektrilaengutena ehk laetud kehadena. Kuna neuronid üksteise suhtes ei liigu ja need ajas perioodiliselt laenglevad, siis ajus eksisteerivad elektrostaatilised väljad, mis ajas perioodiliselt tekivad ja kaovad. Elektrostaatiline väli eksisteerib üksteise suhtes liikumatute laengute vahelises ruumis. Sellisel juhul esineb laetud kehade vahel superpositsiooniprintsiip ehk väljade liitumine, mille korral võrdub summaarne elektrivälja tugevus nende elektriväljade tugevuste vektorsummaga. Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis võrdub resultantjõud nende jõudude vektorsummaga. See tähendab seda, et väljade konfiguratsiooni füüsikaliseks aluseks on ajus olevate väljade liitumised. Erinevalt neuronitest on närviimpulsid pidevas liikumises ja need liiguvad ka üksteise suhtes.
Interaktsioon( ehk vastastikmõju) ja konfiguratsioon ei ole üks ja sama ehkki need on omavahel tihedalt seotud. Interaktsioon ehk vastastikmõju on näiteks elektrijõud, mis tekib ainult siis, kui omavahel vastastikku satuvad negatiivne ja positiivne laeng. Kuid konfiguratsioon seostab selle teadvuse ilmingutega meie ajus. See tähendab seda, et interaktsiooni mõiste tuleneb puhtalt elektromagnetismi füüsikast, kuid konfiguratsiooni mõiste( mis sisaldab interaktsiooni mõiste sisu) püüab ühendada või seostada seda teadvuse kvalitatiivse sisu füüsikalise olemusega. See tähendab ka seda, et väljade konfiguratsiooni füüsikaliseks aluseks on laetud kehade omavaheline interaktsioon.
Mida rohkem on elektrilaenguid ruumis, seda keerulisem on laetud kehade poolt loodud elektriväljade konfiguratsioon üksteise suhtes. See tähendab omakorda seda, et mida keerulisem on laengute poolt loodud väljade omavaheline konfiguratsioon, seda suurem on „ näiline“ vahe abstraktse teadvuse ja füüsilise mateeria vahel. Näiteks inimese ajus on umbes 100 miljardit elektriliselt laetud keha( mida me nimetame neuroniteks) ja seetõttu võib ainult ettekujutada, et kui keeruline on kõikide nende laetud kehade vahel olev elektriväljade konfiguratsioon.
Laetud kehade poolt loodud elektriväljade omavahelise konfiguratsiooni keerulisuse all mõistetakse erinevate konfiguratsioonide variatsioonide rohkust( s. t. selle rikkust). Näiteks inimese teadvuselamuses võivad esineda tuhanded erinevad maitsed, kui inimene mõnda toidukauplust külastab.
Aju loodud audiovisuaalne maailmapilt koosneb ise juba miljarditest erinevatest teadvussisudest. See tähendab, et inimese maailmapilt on ruumis ühtne. Aju loodud audiovisuaalne maailm( laiemalt võttes kogu virtuaalne tegelikkus) on erinevate teadvussisude summa. See tähendab ka seda, et ajus olevate neuronite poolt loodud elektriväljade omavaheliste konfiguratsioonide integreerumisel tekib ajus meile arusaadav ja igapäevaselt kogetav audiovisuaalne maailm. Mingite kindlate väljade konfiguratsiooni integraal väljendub mingi kindla teadvussisuna. Sõna „ integraal“ tuleb matemaatikast, mis tähendab summeerumist ehk kokku liitmist.
Ka teadvusväline infotöötlus võib olla keeruka struktuuriga, mis võib olla samuti sõlmitud ja sünkroniseeritud. See tähendab, et teadvusväline informatsioon võib olla samuti integreeritud.
Ajupiirkondade aktiivsustel on omad kindlad mustrid. Bioloogilised seosed neuronite vahel on elektriimpulsside füüsilised liikumisteed, mis määravad ära selle, et missugused neuronid hakkavad laenglema, kus kohas need neuronid laenglema hakkavad, kui palju neuroneid laenglema hakkavad ja millises järjekorras hakkavad neuronid laenglema. Neuronite vahelised bioloogilised seosed ja nende tugevused on ajas ja ruumis muutuvad. Kõik see moodustabki ajuaktiivsuse mustri, mille variatsioonide rohkus on sama suur kui bioloogiliste seoste arv neuronite vahel. Ajuaktiivsuse muster kajastub ka väljade konfiguratsioonis, sest iga ajuaktiivsuse muster tekitab oma laenglemisega ruumis kindla struktuuriga väljade konfiguratsiooni. See tähendab ka seda, et erinevate ajuaktiivsuste erinevad mustrid satuvad samuti oma laenglemistega neuronite vahelises
16