privitiivsema) ehk lihtsama teadvuselamuse tekkimist ja olemust. See tähendab seda, et teadvuse kvalitatiivseid ehk fenomenilisi omadusi on võimalik seletada reduktsionistlikult ehk mingi lihtsa taandatud selgitusega. Sellest tulenevalt ei ole teadvus liitnähtus, millel oleks erineva olemusega elemente ja seega sobiks nende uurimiseks ka erinevad vahendid.
Kuna nägemistaju tekkimist ja olemust on uuritud ajuteaduses kõige rohkem ja seetõttu on selle kohta ka kõige rohkem andmeid, siis teadvuse mõistmiseks alustatakse nägemisvälja tajust, mille korral püütakse mõista visuaalse kujutise teadvustamist.
Teadvus on kogu meie teadaoleva füüsika teisenemine. Näiteks optika järgi, mille uurimisvaldkonnaks on valgus, ei ole meie maailm tegelikult värviline, kuid sellegipoolest me näeme teadvussisus värve. Akustika järgi, mille uurimisvaldkonnaks on helid, ei ole maailm tegelikult heliline, kuid sellegipoolest me kuuleme teadvussisus igasuguseid helisid. Valgus on füüsika õpetuse järgi elektromagnetlaine ja heli on keskkonna vibratsioon. Selles mõttes on teadvuse tekkeks vaja füüsika teisenemist. Füüsika teisenemist esineb ka looduses. Näiteks keha pikkus lüheneb lähenedes valguse kiirusele vaakumis kui võrrelda keha paigalolekuga. Selles mõttes teiseneb aeg ja ruum looduses.
Seni on arvatud, et teadvus ei ole ühestki füüsikalisest seadusest otseselt järelduv, sest teadvus erineb kõigest muust, mida kirjeldab meile füüsikaline maailmapilt. Kuid selle väitega ei saa tegelikult päris nõustuda. Teadvuse materiaalseks aluseks on abstraktne füüsika( mitte konkreetne füüsika). Abstraktsus ja konkreetsus on omavahel vastandlikud mõisted. Abstraktne tähendab midagi meeltega tajumatut, mida peab ainult ettekujutama. Kogu meie füüsika teadus baseerub abstraktsusel. Näiteks keha mass on konkreetne füüsikaline nähtus, mida on võimalik konkreetselt tajuda, kui keegi mingit rasket keha maast üles tõstab. Seetõttu on massi mõiste konkreetse tähendusega. Kuid seevastu on energia abstraktne mõiste. Energiat pole võimalik meeltega tajuda, mistõttu on selle mõiste sisu tähendus ainult ettekujutletav. Energia tähendab keha võimet teha tööd. Näiteks kui palli liigutada, siis omistatakse pallile kineetilist energiat, mille arvel hakkab keha tegema tööd ehk see hakkab ruumis liikuma. Me võime näha, et pall ruumis liigub, kuid seda, et see liigub kineetilise energia arvelt, pole võimalik meeltega otseselt tajuda. Siin võib jääda mulje, et energia on nagu mingi abstraktne „ olevus“, kes liigutab ruumis palli. Täpselt sama on ka gravitatsiooniga, mille korral me tajume raskusjõudu, kuid selle tekitajat ehk aegruumi kõverust me otseselt ei näe ega kuule. Aegruumi kõverust, mida suured massid ajas ja ruumis tekitavad, peame ainult ettekujutama. Kogu nüüdisaegne füüsika baseerub abstraktsetel mõistetel. Kuna teadvus tekib aju töö tulemusena ja aju on omakorda füüsikalise looduse osa, siis seega oleks loogiline arvata, et inimese teadvus on kuidagi abstraktsest füüsikast otseselt järelduv või teisiti öeldes materiaalsest füüsikast abstraktselt järelduv. „ Teadvus on mateeriast midagi väga erinevat“ on kõgest illusioon.
Selleks, et mõista teadvuse olemust ja selle tekkimist, tuleb teadvuse ja mateeria vahet vähendada. Abstraktse teadvuse ja füüsilise mateeria vahe näitab teadvuse tulenemist mateeriast. Näiteks mida suurem on nende vahe, seda ebaselgem on arusaada teadvuse tulenemist füüsilisest mateeriast( ehk seda enam eristub teadvus meile arusaadavast mateeriast). Kuid tegelikult on teadvuse eristumine näiteks neuronivõrgustikest( s. t. mateeriast) ainult näiline, mida kinnitavad ka empiirilised aju-uuringud.
Teadvuse olemus
Kindel on see, et teadvus on ajus. Inimese aju koosneb miljarditest neuronitest, mis ajas kõik perioodiliselt laenglevad ja üksteisega seostuvad. Näiteks kui neuron on laetud, tekitab see ümbritsevas ruumis elektrivälja. Sisuliselt seisneb tuhandete neuronite laenglemine närvirakkude membraani laengute polarisatsiooni perioodilises muutumises ajas. Närviraku ehk neuroni rakumembraan on elektrilaengute poolt polariseeritud, mis tähendab seda, et rakumembraani
9