1 Teadvuse neurofüüsika
Teadvuse mõiste
Teadvus on kõige üldisemas mõttes kui teadlikkus ehk teadlik olemine nii iseendast kui ka ümbritsevast maailmast. Seda võib lihtsustatult nimetada teadlikkuse subjektiivseks seisundiks. Teadvus on tajude, mõtete ja tunnete omamine. Teadvus on ka võime olla teadlik iseendast ja oma subjektiivse mina kaudu mõista ümbritsevat maailma. Teadvus on selektiivne ja tõlgendav, mille aluseks on tähelepanu ja mälu psüühilised protsessid. Teadvus sõltub tähelepanulistest ootustest ja huvidest. Dialektilise materialismi järgi on teadvus mateeria kõrgeim saadus, millel on võime peegeldada maailma. Teadvus integreerib erinevaid elemente erinevateks objektideks. Inimese teadvust samastatakse inimese hingega. Teadvus on liitnähtus. Subjekti jaoks on teadvuselamus sidus ja katkematu tervik. Teadvuslik seisund evib kvalitatiivset sisu.
Thomas Nageli seisukoha järgi oma artikklis „ Mis tunne on olla nahkhiir?“ saame teadvust täielikult mõista ainult siis, kui suudame vastata küsimusele, et mis tunne on olla mingi organism.
Ned Block jaotas inimese individuaalse teadvuse kolmeks: fenomeniliseks teadvuseks( mis on otseselt seotud kvaalidega) ehk teadvustatud kogemuse fenomeniliseks küljeks nimetatakse teadvuse sisu kvalitatiivsust, juurdepääsuteadvuseks( mis on seotud tunnetuse ja käitumise mõistusliku kontrolliga) ja eneseteadvuseks.
Virtuaalne tegelikkus
Elusorganismi närvisüsteemi kolm peamist ülesannet( funktsiooni) on juhtida organismi elutegevust, informatsiooni töötlemine ajus ja ajus oleva virtuaalse reaalsuse( teadvuse) loomine. Viimane tähendab seda, et aju loob ümbritseva maailma kohta virtuaalse tegelikkuse, mis on tihedalt seotud ka teadvuse tekkimisega ajus. Aju loodud virtuaalreaalsuse ja teadvuse vahelise seose üks selgemaid ilminguid on näiteks inimese unenäod. Näiteks kui inimene näeb magades und, siis ta on ju teadvusel. See tähendab seda, et aju kui süsteem loob teadvuse infost, mis ajus parajasti olemas on. Ajus olev informatsioon moodustab teadvuse. Aju loodud virtuaalreaalsus( millega kaasneb teadvus) ei moodustu välismaailmast, vaid hoopiski ajus olevast informatsioonist. Kuid info ise tuleb mõistagi välismaailmast.
Nähtav ümbritsev maailm ei ole reaalne ehk objektiivne, vaid on tegelikult meie aju loodud virtuaalne tegelikkus ehk virtuaalne tõlgendus reaalsest objektiivsest maailmast. Sellist asjaolu tõestavad inimese ajuga tehtavad illusionaarsed katsed, mille korral näidatakse subjektile erinevaid visuaalseid illusioone. Näiteks nii Ponzo illusiooni kui ka Müller-Lyeri illusiooni korral on selgesti tajutav seda, et ülemine joon on pikem kui alumine joon. Kuid objektiivselt on mõlemad jooned tegelikult ühepikkused. Sellisel juhul tajub inimene pildi peal nähtavat visuaali objektiivsest kujutisest veidi erinevat kompositsiooni. See tähendab seda, et inimese aju tõlgendab ümbritsevat
3