=
tekitab ruumis selline elektrilaeng q, mille suurus on välja arvutatav järgmiselt:
=
= =(.
Aegruumi augus ehk sfäärilise kujuga aegruumi lõkspinna sissepoole jäävas piirkonnas ei eksisteeri enam aega ega ruumi. Kuid sellegipoolest omab aegruumi auk teatud ruumilist ulatust ruumis ja eksisteerib meie ajas teatud ajaperioodi. Näiteks aegruumi augu suurust meie ruumis näitab Schwarzcshildi või Nordströmi raadius, sõltuvalt sellest, et mis on aegruumi augu tekitajaks( kas keha mass või elektrilaeng ehk energia). Väljaspool aegruumi auku eksisteerib aeg ja ruum, kuid mida lähemale aegruumi augu pinnale, seda enam on aeg ja ruum kõverdunud.
Kahe kinnise pinna vaheline kogu ruumala ja kera ruumala on omavahel täiesti võrdsed. Kuid samas on nende pindalade suurused täiesti erinevad. See tähendab seda, et ühe ja sama aegruumi augu ruumala korral( ehk ühe ja sama elektrilaengu hulga korral) on võimalik luua väga erineva kuju ja suurusega aegruumi lõkspindu. Aegruumi lõkspinna kuju ja suurus ei näita alati selle ruumilist ulatust meie ruumis. Näiteks kahe kinnise pinna vaheline kogu ruumala võib olla ainult 6 * 10-9 m 3, kuid selle pindala on lausa 2 m 2. Sellisel juhul on kogu ruumala üüratult väike, kuid pindala on seevastu väga suur.
Aegruumi lõkspinna ja elektrivälja E-vektori omavaheline seos
Elektrilaengu poolt tekitatava aegruumi lõkspinna kuju S
=(
sõltub välja ekvipotentsiaalpinna kujust. Näiteks laetud kera korral tekib sfäärilise kujuga aegruumi lõkspind, kuid laetud inimese kujuga keha korral tekib inimese kujuga lõkspind. Elektrivälja potentsiaal φ avaldub järgmise funktsiooniga:
=
Välja potentsiaali on võimalik kirjeldada diferentsiaalvõrrandiga, milleks on siis gradient ehk grad. Gradienti tähistatakse sümboliga, mida nimetatakse nablaks:
Vastavalt sellele kirjeldataksegi kogu elektrivälja Poissoni võrrandi kaudu:
=
168