ilmnema tõukejõud. Niisamuti ka keha elektrimahtuvus ei võimalda omada mistahes suurt laengut. Siin kohal toome välja järgmised näited:
1. Kera raadius peab olema 54,7 meetrit, et selle peal saaks püsida 1 kuloni suurune elektrilaeng. 1 C suuruse laengu väljatugevus vaakumis 1 m kaugusel on 9 * 10 9 V / m.
2. Planeedi Maa suuruse irdkera mahtuvus on 700 μF. Kuid irdkera raadiusega 9 * 10 9 m ehk Maast umbes 1500 korda suurema raadiusega irdkera omab mahtuvust 1 F.
3. Samas 1 F suuruse mahtuvuse moodustavad ka kaks ühesuurust ruutplaati, mille üksteise vahekaugus on 1 mm ja plaadi serva pikkus on „ kõigest“ 10 km.
4. Elusa raku membraanis on puhkeseisundi ajal väljatugevus 2 * 10 7 V / m, kui samas on see vesiniku aatomisse kuuluva elektroni asukohas 5 * 10 11 V / m. Elusorganismide biovoolude tugevused jäävad enamasti alla 10-6 A.
5. Närvikiu seina paksus on 3 nm. Selles oleva elektrivälja tugevus on puhkeoleku korral 2,3 * 10 7 V / m. Närvikiu siseosa puhkepotentsiaal on-70 mV.
6. Kaks laengut suurusega 1 C mõjutavad teineteist jõuga 1 N, kui nende vahekaugus on ligikaudu 95 km. 1 N on võrdne raskusjõuga, mis mõjub 100 g massiga kehale. Kui aga nende vahekaugus on 1 m, siis see jõud on 9 * 10 9 N. Selline jõud võrdub sellise keha raskusjõuga, mille mass on peaaegu miljon tonni.
Elektrilaengute polarisatsiooni korral( näiteks kahe erinimeliselt laetud pinna korral) avalduvad palju suuremad laengud kui ühe konkreetse laengu liigi korral( näiteks negatiivselt laetud keha korral). Analoogiline ehk sarnane seaduspärasus on ka aegruumi kõverdumisel elektrilaengute poolt. Näiteks elektrilaengute polarisatsiooni korral on aegruumi lõkspinna tekitamiseks vaja palju väiksemat laengu hulka kui ühe konkreetse laengu liigi korral( näiteks negatiivselt laetud kera korral). See on sellepärast nii, et elektrilaengute polarisatsiooni korral esineb veel üks aegruumi lõkspinna tekkimine, mille kogu ruumala on üüratult väike. Kuid seejuures on selle pindala märkimisväärselt suur. See tähendab sisuliselt seda, et mida väiksem on kõverdatav ruumala, seda väiksemat laengu hulka on vaja selleks, et seda kõverdades tekiks aegruumi lõkspind.
Näiteks kahe kinnise pinna vahel olev ruumala on avaldatav järgmiselt: =, kus d on kahe pinna vaheline kaugus ja S on mõlema pinna suurus( s. t. pindala). Kui nende vahekaugus on d = 3 * 10-9 m ja pindala S on võrdne inimese keha kogupindalaga( see on umbes 2 m 2), siis kogu ruumalaks kahe kinnise pinna vahel saame V = 6 * 10-9 m 3. See on uskumatult väike ruumala. 6 * 10-9 m 3 on uskumatult väike ruumala. See ruumala võrdub sellise kera ruumalaga V
mille raadius R on:
=
= = =(
Kahe kinnise pinna vaheline kogu ruumala ja kera ruumala on omavahel võrdsed. Füüsikaliselt tähendab see seda, et kahe kinnise pinna vahelisse ruumi tekib aegruumi lõkspind täpselt samasuguse energiaga ehk elektrilaengu hulgaga, mis tekitaks ruumis sfäärilise kujuga lõkspinna, mille raadius on 1,126 * 10-3 m. 1,126 * 10-3 meetrise raadiusega R sfäärilise kujuga aegruumi lõkspinna( s. t. aegruumi augu)
167