= =
Elektrivälja energia E on seotud elektrivälja tugevusega:
=.
Antud elektrivälja energia koguse korral saame väljatugevuse E T leida järgmiselt:
= =.
Aegruumi lõkspinna geomeetriline kuju
Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria järgi on gravitatsioonitsentris eksisteeriv Schwarzschildi pind( ehk „ aegruumi auk“) alati täiesti kera kujuline. Elektriväljas on olulised just ekvipotentsiaalpinnad tekitamaks aegruumi auku. See tähendab seda, et aegruumi auk tekib mööda välja ekvipotentsiaalpinda( aegruumi augu kuju sõltub välja ekvipotentsiaalpinna kujust) ja seetõttu ei pea aegruumi auk olema täiesti kerakujuline nagu gravitatsiooni korral, vaid sellest väga erinev. Näiteks inimese kujuga. Kui kera pind( s. t. kerakujuline füüsikaline keha või objekt) on elektriliselt laetud, siis tekib elektrilaengu poolt tekitatud sündmuste horisont järgmise valemi järgi:
=
Kera korral on tegemist tsentraalsümmeetrilise elektriväljaga. on Coulomb ´ i seadusest tuntud võrdetegur, milles on elektrikonstant. Vastavalt elektrimahtuvuse definitsioonile = võime
elektrilaengu välja kirjutada nõnda: =. Seega kera mahtuvuse korral saame sündmuste horisondi raadiuseks:
( = või
=
Laetud kera mahtuvus on =, milles ε on dielektriline läbitavus ja R 1 on kera raadius. Kui aga kera pind on elektriliselt polariseerunud, siis kera elektrimahtuvus on
162