sõltub sellest, milline on keha liikumiskiirus v tavaruumi suhtes:
ehk
= =(
=(
=(
Kuid samas keha kogu energia avaldises
= + on võrrandi liige ainult tavaruumi suhtes vaadatuna. Selles on näha, et kui keha liikumiskiirus v on tavaruumi suhtes null ehk v = 0( ja seega
= 0), siis keha kineetiline energia E hyperruumi
suhtes on =, mida me nimetame keha „ seisuenergiaks“. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. Keha koguenergia ja seisuenergia avaldises ei võeta arvesse keha potentsiaalset energiat, mis on tingitud välise välja olemasolust. Ei arvestata keha potentsiaalse energia muutumist välises jõuväljas.
Teada on seda, et kõik energiad liigituvad potentsiaalseks või kineetiliseks energiaks. Sellest tulenevalt tekib küsimus, et mis liiki kuulub seisuenergia E = mc 2? Mis energiaga õieti tegemist on? Kõik kehad eksisteerivad tavaruumis, milles eksisteerib aeg( ja ruum). Aeg kui kestvus on pidevalt „ liikuv“. See tähendab, et aeg ei jää kunagi „ seisma“. Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat. Absoluutselt kõik kehad Universumis liiguvad ka aja suhtes( s. t. me kõik liigume ajas tuleviku poole), kuid aeg ei ole mingisugune objekt. Sellest võibki tulla see seisuenergia E = mc 2 kõikidele kehadele Universumis. See tähendab seda, et energia mc 2 on oma olemuselt siiski keha „ kineetiline energia aja suhtes“. Kõik kehad ju liiguvad hyperruumi K ´ suhtes, sest tavaruum K liigub hyperruumi K ´ suhtes kiirusega c. Järelikult kõikidel kehadel on kineetiline energia ja seega ka mass. Niimoodi võib energia mc 2 olla kineetiline energia „ liikuva hyperruumi suhtes“ ehk E = mc 2 on keha aja suhtes eksisteeriv energia.
1.2.3 Üldrelatiivsusteooria ajas rändamise teoorias
1.2.3.1 Sissejuhatus
Albert Einstein lõi üldrelatiivsusteooria peaaegu kümme aastat pärast erirelatiivsusteooria loomist. Ta üldistas seda mis tahes taustsüsteemidele, sest erirelatiivsusteoorias käsitleti ainult inertsiaalseid taustsüsteeme. Kuid üldrelatiivsusteoorias võetakse arvesse ka mitteinertsiaalseid taustsüsteeme. Need on kiirendusega liikuvad süsteemid. Seepärast teooria üldisem ongi. Gravitatsioo-
106