vaakumis inimene liigub, seda aeglasemini ta ka vananeb. Kuna hyperruumis aega( ja ruumi) ei ole ja lähenedes sellele aegleneb inimese vananemine. Seega kui inimene ainult eksisteerikski hyperruumis, siis ta üldse ei vananeks. Inimene ei vananeks ja seega ei sureks mitte kunagi. Järelikult oleks hyperruumis eksisteerides võimalik igavene elu. See on erirelatiivsusteooria kaksikute paradoksi edasiarendus. See näitab igavese elu võimalikust – kui aega ei eksisteeri, siis elu eksisteerimine oleks igavene.
Mida lähemale rongi liikumise kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aegleneb aeg rongis ja rongi pikkus lüheneb vaatleja jaoks, kes vaatleb rongi liikumist kõrvalt. Kuid rongi sees olevale vaatlejale liigub aeg tavapärase kiirusega ja rongi pikkus on sama, mis paigalseisteski. Kui rongis liigub välisvaatleja jaoks aeg lõpmatuseni( ehk aeg on peatunud ehk aega enam ei ole) ja rongi pikkus on kahanenud lõpmatuseni( ehk kahanenud nulliks), siis rongi sees olev vaatleja ja rongist väljas olev vaatleja ei saa olla enam omavahel kontaktis. See tähendab sisuliselt seda, et igasuguse aja ja ruumi koos-teisenemise korral hakkab kontakt keha ja aegruumi vahel, milles keha eksisteerib, kaduma. Keha nagu „ väljuks“ ajast ja ruumist. Ajas rändamise korral peab keha olema ju ajast väljas, et see saaks üldse liikuda ühest ajahetkest teise. See on üldse esimene füüsikaline tingimus sooritamaks tõelist aja rännakut.
1.2.2.8
Valguse kiiruse jäävusseadus vaakumis
Joonis 29 Punkti P ´ liikumine erinevate koordinaadistikude suhtes.
Punkt P` liigub koordinaadistikus T ´ X ´ Y ´ Z ´ mööda x ´ telge kiirusega:
=
Punkti P` liikumiskiirus u`` koordinaadistikus T ´´ X ´´ Y ´´ Z ´´ on
99