jäänuile. Ainult niimoodi on võimalik seletada sellist lühenemist. Selline kontraktsioon tekib ükskõik millise liikumise sihilise pikkuse korral. Näiteks kui meetrine joonlaud liigub kiirusega 0,8c
( ehk 240 000 km/s ), siis see on ainult 60 cm pikkune. Kuid kaasaliikuvas süsteemis on see joonlaud ikkagi 1 meetri pikkune. Kehade mõõtmed teistes suundades aga ei muutu. Näiteks kui kera
liigub ülisuure kiirusega, siis see muutub just liikumise sihis kokkusurutud pöördellipsoidiks. Kinemaatiline tegur läheneb lõpmatusele kui liikumiskiirus läheneb valguse kiirusele vaakumis ja selle
tõttu läheneb keha pikkus nullile.
( Ainsaar 2001, 12 ).
1.2.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine
Need on teisendusvalemid ja siin on näha seda, et aeg ja koordinaat võivad ühekorraga muutuda.
Aeg t ja koordinaat x on meie süsteemis, kuid aeg t` ja koordinaat x` on aga süsteemis, mis meie
suhtes liigub. Nii aja kui ka koordnaadi teisendusvalemid sõltuvad üksteisest.
Neid valemeid nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Nendest valemitest on võimalik tuletada aja aeglenemise ja pikkuse lühenemise valemeid. Kui lähtuda üldistest teisendusvalemitest
aegruumi koordinaatide vahel, siis on võimalik tuletada relatiivsusteoorias esinevad efektid. Teades
seda, et kiirus on koordinaadi tuletis vastava aja järgi, on kiiruste liitumise relativistlik valem tuletatav Lorentzi teisendusvalemitest. Lorentzi teisendus näitab aja ja ruumi koos-teisenemist.
( Ainsaar 2001, 12-13 ).
1.2.1.8 Liikumise kiirus
Joonis 26 Punkti P` liikumine erinevate koordinaadistikude
suhtes.
57