1.2.1.5 Aja dilatatsioon
Joonis 24 Tegemist on vardaga, mis alguses
ei liigu ja siis hakkab liikuma. Valgus liigub
pikki varrast A-st kuni B-ni.
Oletame nüüd seda, et varda, mille pikkus on l, ühest otsast ( A ) tulev valguse sähvatus, mis
tuleb valgusallikast, jõuab varda teise otsa ( B ). Kui varras ei liigu ( see on nii süsteemis K ), jõuab
valgus teise otsa järgmise aja möödudes:
Kuid süsteemis K` liigub varras aga ristsihis kiirusega v. Leiame aja t`, mis näitab valguse sähvatuse jõudmist varda ühest otsast teise süsteemis K`. Kui aja kulgemine esineb erinevates taustsüsteemides erinevalt, siis t # t´. Varda liikumine toimub x-telje suunas, kuid varras ise asetseb y-koordinaadi suunas. Varda otspunktid liiguvad x-telje suunas punktidest A ja B punktidesse A` ja B` ehk
jõuavad aja t` jooksul liikuda teepikkuse vt`. Valgus liikus aga süsteemis K` pikema tee kui süsteemis K. Valgus liikus siis punktist A punkti B` ( teepikkuse ):
Ka sellise tee pidi valgus liikuma kiirusega c:
l asemele paneme ct ja mõlemad võrrandi pooled korrutame t` ning tõstame ruutu:
53