ga ). K´ on aga tegelikult „täiesti“ paigal. See ei liigu, kui siis ainult K suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt x-telje vastassuunas kiirusega c. K´ on siis hyperruum ja K on tavaruum. Siit järeldub see, et 1
sekundi tagune minevik ( või tulevik ) on hyperruumis ( ehk siis K´-s) ligikaudu 300 000 km kaugusel ( olevikust, K-st ).
Joonis 23 Laineline nool kujutab endast valguse kiirust vaakumis c. T on
aga inertsiaalsüsteem. Esimesel joonisel on kujutatud kiiruste liitumiste
seadust klassikalise mehaanika järgi. Kuid tegelikku olukorda kujutab
aga teine joonis. ( Õiglane 1995, 34 ).
Mida kiiremini keha liigub, seda aeglasemini liigub aeg ja seda enam lüheneb ka keha pikkus (
ruum ). See on nii, mida lähemale jõuame valguse kiirusele vaakumis. Neid nimetatakse ka aja ja
ruumi muundumisteks või aja ja ruumi ( koos ) teisenemisteks. See, et valguse kiirus vaakumis on
konstantne kõikide vaatlejate jaoks, põhjustavadki need aja ja ruumi muundumised. Valguse kiirus
vaakumis on constantne seepärast, et sellele kiirusele lähenedes liigub aeg aeglasemalt ja pikkus (
ruum ) lüheneb. Need aja ja ruumi efektid vaakumis põhjustavadki selle, et miks me näeme valguse kiirust vaakumis konstantsena.
Valguse kiiruse konstantsuse korral on tegelikult kaks „konstantset tegurit“. Esiteks see, et valguse kiirus vaakumis on jääv iga vaatleja suhtes ( seda siis vaatleja suunast ja kiirusest sõltumata ).
Teiseks on see, et valguse kiirus vaakumis on „ise“ samuti konstantne. Valguse kiirus vaakumis ei
ole ajas muutunud.
K-s liigub valgus ligikaudu 300 000 km/s. See liigub constantse kiirusega ja seda võib olla igas
suunas. Nagu näha, on valguse kiirus vaakumis sama suur kui K liikumiskiirus K´ suhtes. Mõlemad
kiirused on constantsed. K liikumissuund on K´ suhtes jääv, kuid valguse liikumissuund K-s võib
olla mis tahes suunas. Kui me räägime valguse kiirusest, siis põhimõtteliselt ka tavaruumi kiirusest
hyperruumi suhtes. Valgus nagu näitaks K kiirust K´ suhtes ja vastupidi – K tingib valguse kiiruse
vaakumis. Kui me räägime valguse kiirusest vaakumis, siis tegelikult on see piirkiirus, mille „ületamisel“ rändame ajas – lahkume tavaruumist ja siirdume hyperruumi. Kui valguse kiirus vaakumi
on constantne, siis tegelikult on constantne ka K liikumise kiirus K´ suhtes.
Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugused. Teisiti öeldes on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed ja mitte mingisuguste katsetega ( olgu mahaanikas, optikas või muul alal )
ei saa näidata seda, et üks süsteem oleks teistest eelistatavam. Erirelatiivsuspostulaat laiendab suhtelisust. Relatiivsusprintsiibiga klassikalises mehaanikas tegime tutvust juba eespool.
52