Tegemist on ühe ja sama punktiga ( K ), kuid koordinaadid on erinevad.
Niimoodi saime situatsiooni, mil kogu ruum paisub ühe korraga. Nagu reaalne Universum. Ei
ole paisumiskeset ega mingisugust eelistatud suunda. Universumi ruum koosneks nagu lõpmata
paljudest paisumistsentritest:
1.1.5.3.2 Universumi meetriline paisumine, „tume energia“ hüpotees
Ajas rändamise teooria üheks põhialuseks on väide, et erinevatel ajahetkedel on ka samas erinevad ruumipunktid. Selline seaduspärasus avaldub looduses Universumi paisumisena. Näiteks kui
Universum paisub ( Universumi ruumala suureneb ajas ), siis erinevatel ajahetkedel on Universumi
ruumala ( seega ka ruumipunktid ) erinev. Universumi paisumist kujutatakse sageli ette just kera või
õhupalli paisumisena. Siis on väga selgesti näha seda, et kera sfäärilised koordinaadid ( ehk
ruumipunktid ) või kera raadius on erinevatel ajahetkedel erinevad. Kohe vaatame me seda kõike
matemaatiliselt.
Universumi paisumise korral ( kosmoloogias üldse ) esineb tegelikult kaks aja vormi. Esiteks
see, et üks etendab Universumi eluiga ( ehk Universumi enda eksisteerimise kestvust ) ja teiseks on
see, et aeg esineb ka Universumi paisumisel – seda, et kui kiiresti Universum paisub. Nende kahe
aja vahel on olemas ka üks füüsikaline seos – nimelt mida kauem Universum kestab ( pikeneb
Universumi vanus ), seda enam kiiremini Universum paisub ( Universumi paisumine kiireneb ).
Kuid peab arvestama seda, et need kaks aega ei ole üks ja sama. Universumi ruumala suureneb ajas.
Universum tervikuna paisub. Sellel paisumisel ei ole paisumiskeset ( tsentrit ) ega mingisugust
eelistatud suunda. Paisub kogu Universumi ruum ( ajas ) ühe korraga ( tervikuna ). Kehtib
kosmoloogiline printsiip ( ka Kopernikuse printsiip ).
33