Aga kuidas on kõik see seotud ajas rändamisega? On ikka küll seotud. Kehade M ja m liikumised kera sfääril ( pinnal ) on nagu liikumised tavalises aegruumis, sest kera pidevalt paisub ( ehk liigub ). Jätame praegu siin arvestamata kera pinna kahemõõtmelisuse. Kera ruumala pidevalt suureneb ajas. Kui aga liikuda mööda kera raadiust ( kas või natukenegi või selle suhtes kas väiksema või
suurema nurga all kui 90 kraadi ) siis nagu liiguks hyperruumis. Ja kui kehade liikumised toimuvad
hyperruumis, siis ongi meil tegemist ajas rändamisega.
See siis ongi Universumi paisumise seos ajas rändamisega. Universumis toimub pidevalt liikumine, tänu Universumi ruumala suurenemisele – paisumisele. See on nagu pigem aja paisumine kui
Universumi paisumine. Kõik kehad Universumis liiguvad selle suure paisumisega „kaasa“.
Kera ise oleks hyperruum K´ ja kehade liikumised kera pinnal oleksid tavaruumis K ( mis
pidevalt liigub mööda x-telge ). See on siis nagu tavaruum. On antud ka kehad M ja m, mis siin on
nendeks galaktikad. Siin liigutakse aga pidevalt mööda kera raadiust – tsentrist eemale. Vaata ka ajas rändamise põhiprintsiipe.
Jooniselt on näha, et kera iga sfäär ( pind ) on nagu ( ülesvõte ) mingisugusest kindlast ajahetkest. Ja kui tõepoolest liikuda mööda raadiust ( näiteks tsentri poole ), siis satuksime sellistesse kera
sfääridesse, mis oleksid teistsugustes ajahetkedes. Antud juhul siis varasemates ajahetkedes. Liikumine toimub siis ajas minevikku. Seda siis see neljas joonis kujutabki. Kera erinevaid sfääre nim.
siis ajasfäärideks. Ilmselt on Universumil lõpmata palju ajasfä