1.1.5.3.1 Universumi klassikaline paisumine
Joonis 13 Universumi paisumine kui kera paisumine.
Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga. Kera kujutab kogu Universumit ja „kehad“ M
ning m on mingisugused suvalised galaktikad. M ja m asuvad kera peal – see tähendab pinnal ( ehk
sfääril ), mitte kera sees ega sellest väljas.
Kera ( ehk ka Universum ) paisub ajas kiirenevalt – kiirendusega a. See on antud mudelis ühtlane kiirendus, mis tähendab seda, et keral on ühtlaselt kiirenev paisumiskiirus. Joonis I on nagu
„ülesvõte“ ajahetkel t1. Kera raadius r suureneb ajas.
Kui kera paisub, liiguvad ka kehad M ja m selle peal. See tähendab seda, et kera paisumisel
kehad ( ehk galaktikad ) M ja m eemalduvad üksteisest – samuti kiirendusega a. Kera paisumiskiirendus on samaväärne kehade M ja m teineteise eemaldumiskiirendusega kera pinnal. M ja m
„ise“ kera pinnal ei liigu, vaid nende üksteisest eemale liikumist tingib kera paisumine.
Kehade m ja M omavaheline kaugus ja kera raadius – selline suhe ajas ei muutu. Kehad m ja M
liiguvad samuti ka üksteise suhtes. Raadiuse ja ringjoone suhe ei muutu ajas, kui ringjoon ( ja seega
selle raadius ) p