intelligentsuse mõistet määratletakse aga laiemalt. Selle sisu on palju abstraktsem. Kõige lihtsama
intelligentsuse määratluse järgi on intelligentsus inimese vaimsete võimete süsteem. Mida
intelligentsem on inimene, seda enam ta probleeme lahendada suudab ja seda enam ta suudab
saavutada selliseid tulemusi, mis on kasulikud ja planeeritud. Kuid intelligentne inimene on
võimeline ka probleeme püstitada. See avardab inimese tunnetuslikku tegevust. Kuid inimese
intelligentsusel on palju erinevaid liike. Näiteks intelligentsuse liike liigitatakse enamasti vastavalt
inimese tegevusalade järgi – näiteks muusikaline, kehalis-kinesteetiline, ruumiline, lingvistiline,
loogilis-matemaatiline, intrapersonaalne, interpersonaalne intelligentsus. Niimoodi jaotas
intelligentsuse Garnder. Loovus on aga inimese isiksuse omaduste kogum. Mida loovam on
inimene, seda enam ta suudab erinevaid probleeme lahendada ja saada tulemusi. Suure loovusega
inimene suudab luua uusi ideid. Näiteks meie elu muudavad paremaks ja mugavamaks uute ideede,
toodete, seadmete või kunstiteoste loomine. Kuid loovuse mõiste on siiski kahetähenduslik. Näiteks
on olemas loomine kui inimtegevus ja looming kui loomeprotsessi tulemus. Inimese loovtegevuses
toimuvad kognitiivsed protsessid. Kuid looming võib olla valmis raamat, film, toode, idee,
kunstiteos jpm.
Intelligentsus näitab seda, et kui hästi suudab inimene erinevaid informatsioone käsitleda ja
opereerida ning loogiliselt järeldada. Loov mõtlemine suudab erinevatele probleemidele leida
uudseid lahendusi ja neid ka rakendada. See on ka loova mõtlemise eesmärkideks. Intelligentsus on
inimese loovuse üks osasid. Näiteks intelligentsus võimaldab meeldetuletada vajalikku infot ja
püstitada prob- leeme. Intelligentsus võimaldab ka erinevaid ideid ja nende lahendusi
süste