koeraliha, kuid Eestis seda ei tehta. Eestis süüakse meelsasti sealiha, kuid seda ei tehta jällegi
Iraanis. Selliseid piirkonniti erinevaid kultuuride nüanse on veel tuhandeid. Psühholoogias
käsitletakse kultuuri mingil territooriumil eksisteerivat tervikut, millel on eristuv iseloom või
eksisteerib isolatsioonis. Territoorium on tavaliselt suurel või vähemal määral piiritletud. Seda
kirjeldatakse mingisuguste väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu, mis iseloomustab vastavat
kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur
esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral – Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad
mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride
) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem – lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad
kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt
omavahel eristuvad ja selgelt geograafiliselt ja keeleliselt määratletud. Paljud maailma riigid
muutuvad üha enam kultuuriliselt heterogeensemaks. Tänapäeval toimub väga kiire areng ja suur
levimine rah- vusvahelises turismis ja migratsioonis. Nii või teisiti on paljude riikide kultuurid
ajalooliselt väga mitmekesised. ( Realo, Vadi ja Schmidt 2002, 224-225 )
3.4
Kõrgemad tundmused
Kõrgemad tundmused esinevad ainult inimolenditel planeet Maal. Need teevad võimalikuks luua
otsustusi isiksuse arengutaseme kohta. Kõrgemad tundmused on inimese isiksuse olemuse üks
koostisosadeks. Sellised tundmused liigitatakse kolme suurde rühma – kõlbelised, intellektuaalsed
ja esteetilised tundmused.
Kõlbelised tundmused ilmnevad just inimeste omavahelises suhtlemises. Neis avaldub inimese
suhtumine, mis sõltub inimese enda isiksuse kõlbelise teadvuse arengust. Kõlblusnormid määravad
ära väga erinevaid ja sügavaid tundmusi. Need on aga omandatud just arengu jooksul. Kui mingid
asjad vastavad inimese kõlbeliste väärtuste ja normidega, siis inimene tunneb rahulolu. Kui aga ei
ole vasta- vuses isiksuse kõlbeliste väärtustega, siis tunneb inimene suuri kannatusi, ebameeldivusi.
Intellektuaalsed tundmused ilmnevad inimesel fantaseerides, mõteldes, probleemidele lahendusi
otsides jne. Inimese mõtte tööga ongi seotud just intellektuaalsed tundmused. Peaaegu kõik
inimesed teavad sellist mõttetera, et ''mõtelda on mõnus''. Näiteks avastus, joovastus, kahtlus,
imestamine, uudis- himu on arenenud inimese intellektuaalseteks tundmusteks. Kuid sellised
tundmused võivad viia ka emotsioonidele nagu kirg, afekt, frustratsioon jne või inimene võib juba
neid tundmusi teadlikult soovida. Näiteks hiljuti ostetud lauaarvuti lõhn võib lapsel esile kutsuda
siira rõõmu või lausa eufooria.
Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega.
Paljud asjad maailmas võivad inimesel esile kutsuda naudingut või hämmingut. Näiteks erakordsus,
tempera- mendi sügavus, graatsilisus, korrapära, teostuse puhtus või erilisus, emotsionaalse
resonantsi tekitami- ne, ebatavaliselt kaunis märgatud vaade või motiiv jne jne. Kuid kõik need
tundmused on suures sõltu- vuses inimese enda esteetilistest väärtustest. Väga paljud saavutused
inimkultuuris on loodud inimese mingisuguses inspiratsiooniseisundis. Just tundmuste olemasolu
tõttu on olnud võimalik esineda suured intellektuaalsed saavutused inimajaloos. ( Bachmann ja
Maruste 2011, 301-302 )
3.5
Inimese loovus ja andekus
Inimese andekus sõltub samaaegselt nii intelligentsusest kui ka loovusest. See, kui suurt edu
saavutab inimene mingisugusel tegevusalal, määrab ära inimese enda andekus. Kuid inimese
19