kui tähistame avaldises
paremal poolel sulgudes oleva avaldise tähega
Lainevõrrandis
asendame järgmised suurused
Sellisel juhul rahuldab funktsioon
otsitavat lainevõrrandit. Kuid peab arvestama seda, et
Funktsioonid, mis rahuldavad lainevõrrandit, kirjeldavad mingeid laineid. Antud juhul
kirjeldame elektromagnetlainet. Laine faasikiiruse määrab ära ruutjuur avaldise
ees oleva koefitsendi pöördväärtusest. Ühe või teise laine saame lainevõrrandi lisatingimustest.
Tehete kompleksi tähistatakse sümboolselt Laplace`i operaatoriga. See annab muutujate x, y, z
funktsioonist nende muutujate järgi võetud teist järku osatuletiste summa:
See võimaldab lainevõrrandi kirjutada aga järgmisele väga lihtsale kujule:
mis on ka meie lõplik otsitav lainevõrrand.
3.1.3.6 Kehast väljumise eksperimentaalsed andmed
Teadlased on avastanud, et „väidetavalt“ kummitavates kohtades tekivad liikuvad
elektromagnetväljad, mis ei ole seotud ühegi kindla objektiga. Need väljad on võimelised liikuma
suurtes ulatustes. On varemgi olnud teooriaid ja isegi katseid, mis väidetavalt on avastanud seda, et
„vaimud“ emiteerivad endast nõrka elektromagnetvälja, mis sarnaneb ka inimestega. Elektrikud
kasutavad elektromagnetvälja detektorit, et kindlaks teha erinevate väljade olemasolu ja nende
allikaid ( füüsikas nimetatakse neid divergentsideks, mis näitavad välja allika suunda ). Juhul kui
statsionaarne allikas puudub ( näiteks aparaadid, juhtmed, metallid, magnetid jne ), kuid detektor
ikkagi registreerib välja olemasolu või olemasoleva välja anomaaliaid, siis on võimalik juba oletada
seda, et kas tegemist on vaimudega või siiski mitte. Kui teadvus eksisteerib ajust eraldi
79