Näiteks Charles Lyell´i loodud aktualismiprintsiip võimaldas teha geoloogiast tõsiseltvõetavaks
teaduseks. Lyell´i printsiip oletas, et Maad vormivad läbi aegade ühed ja samad jõud – nii nagu
tänapäeval nõnda ka miljoneid aastaid tagasi. Ta ei põhjendanud seda mingite teatud kindlate katastroofidega, millele põhinesid mõned teised seletused. Aktualism on aluseks sellistele meetoditele,
millega tänapäeval asetleidvaid geoloogilisi protsesse uurides seletatakse Maa ajaloos toimunud
geoloogilisi protsesse. Evolutsiooniteooria, mille rajajaks oli Charles Darwin, muutis oluliselt
loodusteaduslikku maailmapilti. Teooria tuumaks on see, et taime- ja loomaliigid ei ole
muutumatud, vaid muutuvad väga pika aja jooksul. Sealhulgas ka inimesed. Elusolendite arengut
suunabki looduslik valik. Keemias aga tegi üldistusi Dmitri Mendelejev oma perioodilisusseaduse
avastamisega, mis on tuntud ka kui Mendelejevi tabelina, mis näitab keemiliste elementide
omaduste perioodilisuse sõltuvust nende aatommassist. Geneetikale pani aluse Gre