Piibli sõnu lausa täht-tähelt õigeks ja kahelda selles ( Jumala sõnas ) ei tohtinud. Kuid teaduse
võimalused ja selgitused on aga inimeste mõttemaailma väga palju muutnud. Tänapäeval ei võeta
kuidagi Piiblit sõna-sõnalt tõena pähe. Tänapäeva levinuim arusaam või isegi loogika konflikt
seisneb selles, et kui Jumal on olemas, kuidas siis loodusseadused kehtivad? Kas siis Jumal lõi
maailma loodusseaduste abiga? Selliste küsimuste esitamine võib tunduda absurdsena, kuid nii
arvas näiteks kuulus Newton isiklikult. Religioon on esinenud inimühiskonnas juba tuhandeid
aastaid, kuid seevastu teadus ainult mõned sajandid. Kui Piibel on tõesti Jumala sõna, siis miks ei
ole seal kirjas loodusseadusi, mida lapsed koolis õpivad. Kas Jumala mõistus on siis inimestele
mõistetamatu, et Ta meile ennast ei avalda? Siin tekibki paratamatult lõhe religiooni olemuses
endas. See tähendab seda, et midagi peab muutuma. Üks neist peab „kaduma“ või ümber muutuma
– kas siis religioon või teadus. Ei saa kohe kindlasti nii olla, et Jumal ( kui indiviid ) on Universumi looja, kuid samas on Universumi eksisteerimise aluseks loodusseadused, mille kohta me
raamatutest teada võime saada. Neid kahte reaalsust ei ole kindlasti võimalik eksisteerida üheaegselt. Näiteks Piiblit ei ole võimalik tõena mõista sõna-sõnalt nagu seda tehti enne teaduse arengu
võidukäiku. Religioosseid dogmasid peab hakkama teistmoodi hindama, kui seda tehakse praegu.
Religiooni olemusest peame hakkama uutmoodi arusaama, kui seda tehti siiani.
Väga rangelt on teada, et religiooni ( näiteks Piiblis esinevaid „Jumalasõnu“ ) ei tohi „ümber
mõtestada“. Kuid teaduse areng sunnib seda siiski tegema. Tänapäeva maailma ühiskonnas vahetub
Jumala-kesksus üha rohkem loodusseaduste vastu. Religiooni ümber mõtestamine või
informatsiooni muutmine toimub paratamatult. Arengu seisukohalt lähtudes on see tegelikult
positiivne. Vastasel korral ei toimuks progressi. Ühiskonna areng lakkab olemast, kui ühiskond
kinnistub teatud teadmiste juurde, mis on muutmata kujul eksisteerinud tuhandeid aastaid. Aja
jooksul saadakse mõndadest arusaamadest uutmoodi aru. Kuid mõnikord tuleb asju vaadata hoopis
teise nurga alt, et paremini aru saada. Traditsiooniline religioon on just sellise „teisiti mõtlemise“
rangelt ära keelanud. Sajandite eest oli teisiti mõtlemine lausa karistatav. Pühakirju tuli võtta just
sõna-sõnalt tõeks ja ei tohtinu