5 Ülim eufooria, ekstaas ja armastus
5.1 Supereufooria
Kui inimene tajub tõelist reaalsust ( mitte selle illusioonilist poolt ) siis tekib temal tohutu eufooriline tunne. See on ülihea ja väga õnnelik meeleolu, mis on peaegu võrreldav oma mõnu poolest
isegi kahe inimese vahel oleva suguaktiga – orgasmiga. Vahel nimetatakse seda ka armastuseks või
ülimaks ekstaasiseisundiks. Inimene kogeb tohutut armastuse tunnet. Tunne, et teda nii väga armastatakse. See emotsioon on kujuteldamatult hea. Selline „tajufunktsioon“ ilmneb ainult reaalse maailma tajumisel, millest oli juba juttu eespool. Et sellist ülimat õnnetunnet üldse ettekujutada ( kas või
natukenegi ), on parimaks analoogiks orgasm, mis tekib inimeste seksuaalvahekorras. Sellises seisundis on armastuse puudus absoluutselt olematu. Kuid miks ikkagi selline nauding tekib? Põhjus
on tegelikult väga lihtne. Inimene tunnetab nüüd tegelikku reaalsust ( mitte tavamaailma, kus me
igapäevaselt elame ). Siis mõistab ( õigemini tajub ) inimene nii maailma kui ka iseenda eksisteerimise imelisust. See on tohutu ekstaas. Elu Universumis on tegelikult ime. Tegelikult ka kogu Universumi olemasolu on üks suur ime. Elu eksisteerimine selles on veelgi imelisem. Kuidas on võimalik kõige olemasolu, mida me teame ja tunneme. Kuidas füüsikalised või keemilised protsessid lõid
elu eksisteerimise Universumis ( näiteks inimese enda teadvuse )? Kuidas see kõik funktsioneerib?
On kujuteldamatult imeline, et me koosneme väikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks ja
meie mõtlemine tegelikult tuleneb nendest. Nii samuti ka meie eksisteerimine. Reaalsus on tegelikult selline, mida kirjeldavad meile loodusteadused. Just seda nüüd tajutaksegi. Imeline ei ole ainult
elu eksisteerimine Universumis, vaid ka Universum ise. On täiesti uskumatu kuidas „tühjus“ ongi
Universum. Kõik algas olematusest. Midagi pole tegelikult olemas. Kuidas olematus loob kõige
oleva ongi erakordselt imeline. Inimene tajub füüsikalist reaalsust ja paneb imeks seda, et kuidas
kõige aluseks on füüsikalised protsessid.
Inimene tajub seda, et teda pole kunagi nii palju armastatud kui sellisel juhul. Ta on väga õnnelik
oma olemasolu üle selles maailmas. Ta mõistab, et see on erakordselt suur ime, kui tä \