Maailmataju 5 veebruar 2014 | Page 214

selline ürgsubstants, mis ei ole tühjus, kuid nimetame seda siiski vaakumiks. See on võimeline polariseeruma, tekitades niiviisi Universumeid. Kuid oletame seda, et need Universumid on oma füüsikaseaduste poolest väga erinevad. Oletame seda, et mõnes neis Universumites ei teki kunagi elu ja seega ka mõistust. Nii ongi osa neist Universumitest viljatud. Niimoodi need jäävadki seesmiselt tunnetamata – nende kohta ei looda mitte kunagi mingeid teooriaid. Kuid oletame seda, et mõnes neis Universumites siiski tekib elu ja seega mingisugune mõistus, mis viib Universumi teooriate tekkeni. Sellised Universumid on viljakad. Kuid mõistus ei pea olema just sellise ajuga, mis funktsioneerib valkainetel. Sellised Universumid ja selle kohta käivad teooriad võivad olla väga erinevad meie Universumi omast. Kuid need Universumid ei ole meie tunnetusele kättesaadavad. See on kõikidel neil hüpoteetilistel Universumitel ühine oma- dus. Ainus Universum, mida me näeme-kuuleme, on meie enda oma. Ta on täpselt selline, et me teda näha saaksime. Kuid just ainult seda väidabki antroopsusprintsiip. ( Jaaniste 1999, 115-116 ) 4.9 Erinevate inimeste erinevad maailmad Iga inimese maailma nägemise muudab tema enda aju ülesehitus unikaalseks, sest ajukoore nägemisega seotud piirkonna suurusest sõltub inimeste reaalne võime ümbritsevat maailma tajuda. Enamus inimesi arvavadki seda, et me kõik näeme maailma üsna sarnaselt. Kuid tegelikult on asjalood pisut teised. Mõtted ja emotsioonid erinevad teatud inimeste puhul. Nägemiskeskuse ehk ajukoore nägemisega seotud piirkonna suurus erineb inimestel kuni lausa kolm korda. Nägemiskeskus on ajukoore osa, mis hõlmab suure osa kuklasagarast ning vastutab silma võrkkestalt pärineva informatsiooni töötlemise eest. Selle ala suurus mõjutab inimese ümbritseva maailma tajumist. Psühholoogias on laialt teada Eddinghausi illusiooni, mille korral ümbritsetakse kaks sama raadiusega ringi ringikujuliste kroonlehtedega, mille ühe omad olid suuremad ja teise omad aga väiksemad. Enamus inimesi näeb ringi, mille ümber on suuremad kroonlehed, väiksemana ringist, mille ümber on väiksemad kroonlehed. Veel on teada ka selline illusioon, mille korral kaks sama raadiusega ringi asetsevad tunneli kujutisel. Tagapool tunnelis paistab ring olevat eespool ringist suurem. Kuid on võimalik kindlaks teha seda, et inimesed näevad neid illusioone siiski ka erinevalt. Näiteks nähakse suuruste erinevust nende kahe ringi vahel ehkki see on kõigest illusioon. Kuid mõned inimesed näevad äärmiselt väikest erinevust nende kahe ringi vahel. Selline erinevus inimeste taju osas sellistele illusioonidele tuleneb aju nägemiskeskuse suuruste erinevustest. See tähendab seda, et erinevatel inimestel on see piirkond ajus erineva suurusega. Ja selles ilmnebki nägemiskeskuse suuruse ja illusiooni suuruse tajumise võime vaheline märgatav seos. Näiteks mida väiksem on nägemiskeskus, seda rõhutatum on nägemisillusioon. Selline asjaolu näitab väga selgelt inimese aju ühe osa suuruse määravust inimese ümbritseva maailma tajumisel. Seda, et kuidas me maailma näeme ja tajume, sõltub suures osas meie aju ehitusest. Seetõttu ei pruugi maailm olla füüsilises mõistes ilmtingimata väga täpne. Seda näitavad meid petvad ja meie kujutlusvõimet inspireerivad optilised illusioonid. 4.10 Väljataju Reaalsuse tajumisel on oluline tunnetada ka nn. kaaluta olekut. See sarnaneb sellega, mida astronaudid kosmoses kogevad, kuid erineb siin sellepoolest, et raskusjõudu üldse poleks. Kosmoses peaaegu puudub planeet Maa raskusväli ( planeet Maast eemal, võrreldes Maa pinnal olevaga ), kül aga on olemas teiste suuremate kehade raskusjõud – näiteks Päikese, Galaktika jne. Siin aga tunnetab inimene raskusjõu absoluutset puudumist. Ka selline taju kogemus on erakordselt mõnus ja hea ning samuti väga tähtis inimese elus. Mõnevõrra sarnaneb selline tajuefekt ka Maa peal – kuskilt kõrgelt kohalt alla hüppamisega. Näiteks benzihüpped mägedes või kõrged hüppamised lennukist. 31