kuid tegelikult on päriselus tal hoopis õpetaja amet. Unenäomaailmad ei ole ainult mingisuguse tuntud ulmefilmi stsenaariumiga. Ja enamasti see nii ongi. Unenäos toimunu erineb peaaegu alati päriselu sündmustikega. Just sellepärast ongi võimalik inimesel ära tunda enda viibimist unenäos oma
ebareaalsuse poolest. Ka pärismaailmas on selliseid juhtumeid, et kui inimesega toimub midagi ebatavalist või erakordset ( näiteks võidab lotoga suure summa raha ) siis arvab inimene, et see ei ole
võimalik või et miks selline asi just temaga peab juhtuma või et arvab ennast olevat unenäos. Teadvustada unenäos unenägu või enda viibimist unenäos. Amnestia puhul see võimalik pole, sest sürrealismi elemendid puuduvad, mille järgi siis unenägu ära tunda. Sellisel juhul unenägu samastub
ärkvel olekuga.
Selline analoogia töötab ka nö. pärismaailmas. Inimesed oma elu elades enamasti ei mõtiskle selle üle, et kas nad eksisteerivad reaalsuses või ebareaalsuses. Ilma kõrgemate taju tundmusteta nad
sellest aru ei saagi. Me peame tavamaailma ( ebareaalsust ) reaalsuseks. Kuigi tegelikult pole see
nii. Tegelikult osutub reaalsus ebareaalsuseks, nii nagu inimese unenägu, kui ta ärkvele tuleb. Oma
igapäevases elus me ei tee vahet reaalsusel ja ebareaalsusel. Me oleme sarnases seisundis, mida eelnevalt nimetati reaalsuse amnestiaks. Kui aga inimene tajub maailma intensiivsemalt ( rohkem ) kui
harilikult, siis teeb ta reaalsusel ja ebareaalsusel vahet.
4.7 Unenäomaailma reaalsus
Inimese unenäos toimuvad sündmused, tegelased ning situatsioonid pole reaalselt tegelikult olemas. Kõik on tegelikult inimese enda mõistuse looming. Isegi magades on aju tegevuses. Vähemalt
osaliselt. Inimese kogu aju korraga ei puhka mitte kunagi. Nii on see kuni surmani. Kui inimene
magab ja näeb und siis ta nagu viibiks enda mõistuse sees. Supleb oma enda ajus ringi – maailmas,
mille on loonud tema enda mõistus. See oleks analoogiline ulmefilmidest tuntud süzeedega. Seal
võib inimene sattuda lausa arvuti sisse – omamoodi virtuaalsesse maailma. Sellised juhud on näteks
filmides „Matrix“ ja „Tron“. Inimene satub seal arvut HXXZ[XHZ