Näiteks kui inimesel ilmneb tahe liigutada ühte oma kindlat keha osa, siis on kiirusagaras
aktiveerunud üks kindel piirkond. Peaaegu kõik aspektid, mis kaasnevad teadvusega, on seotud
mõne kindla aju piirkonnaga. Näiteks kui inimene tahab liigutada oma jalga, siis aktiveerub üks
kindel aju piirkond. Kuid sellisest aju piirkonnast veidi eemal oleva ala aktiveerumine põhjustab
inimesel tahte tekkimine oma kätt liigutada. Kui ajus aktiveerub mingi kindel piirkond, siis selle
järgi saame me teada, et mis on teadvuses. See on aju üldine omadus, mitte ainult mõnes ühes aju
piirkonnas. Niiviisi ongi selline aspekt ülispetsiifiline. Teadvuslik kogemus ja selle muutumine võib
ilmneda näiteks värvides, nägudes, helides, liikumises jne. Selline avaldumine sõltub aju väga
kindlast piirkonnast. Kuid on ka selliseid juhtusid, mille korral kaob inimese teadvus hoopis. See
ilmneb vaheaju talitluse aktiivsuse vähenemise või üldse lakkamise korral, mis on põhjustatud
kindla sisaldusega anesteetiliste ainete poolt. Selline asjaolu viitab ka aju üldistele teadvuse
aspektidele, mitte enam spetsiifilistele ( kindlapiirilistele ) teadvuse avaldumistele. Aju reguleerib
teadvuse seisundit ka üldiselt, mitte ainult spetsiifiliselt. ( Aru 2009, skeptik.ee ).
2.10 Liitreaalsused
Aju loob ka selliseid virtuaalreaalsusi, mille korral unenäomaailm ja ärkvel oleku maailm
„liituvad“ või „segunevad“. Need on niinimetatud „liitreaalsused“. Kuid milles see siis väljendub?
Psühhiaatrias on teada üks tuntumaid psüühika hälbeid – skisofreenia. Sellise hälbega inimesed on
küll ärkvel, kuid kuulevad ja näevad ebareaalsust – hallutsinatsioone. Pettekujutelmad on
skisofreenia üks lahutamatuid sümptome. Sellisel juhul on inimene küll ärkvel ja kogeb reaalsust
nagu iga teine tavaline inimene, kuid peale selle loob aju ka veel „sinna“ ebareaalseid nähtusi v