Võtame jälle näiteks foto majast. Reaalselt me ei näe mingisugust fotot DVD-i sees või selle peal.
Vaid see eksisteerib seal teistsugusel kujul – nimelt „elektromagnetkoodina“, mitte visuaalselt nagu
meie oleme harjunud fotot nägema. Andmeid salvestatakse DVD kettale pika augukeste spiraalina.
Augukesed on 0,12 μm sügavad ja 0,6 μm laiad, kuid nende pikkus on 0,9 – 3,3 μm. Spiraali
keerdude vahe on 1,6 μm. Piirkonna laius, mis on jäetud andmete jaoks, on 33 mm. Seega spiraali
keerdude arv tuleb:
Kuid spiraali kogupikkus on 5,7 km.
Joonis 2 DVD kettal on imepisikesed augud.
Kuid andmete salvestamisel jääb iga kahe ühe vahele vähemalt üks null. Selle vältimiseks
kasutatakse DVD-le salvestamisel teisendust, mille korral 8 bitilised baidid muudetakse 14bitisteks. Vahel juhtub ka seda, et üks bait lõppeb ja teine algab ühega. Siis lisatakse veel 3 nulli iga
kahe baidi vahele. Seega 8-st bitist saab 17. Kuid pärast teisendatakse andmed taas 8-bitisteks ja
selline tabel on salvestatud DVD-lugeja püsimällu. DVD-t lugedes annaks väga väikese impulsi
paljud väärtused nagu näiteks 00001000. Seda aga on raske märgata. Kuid andmete märkamiseks
teisendatakse andmed nii, et oleks rohkem ühtesid. Andmespiraal algab plaadi tsentrist. Ühes
sekundis loetakse 75 sektorit. Näiteks 60-min DVD korral loetakse kokku 270 000 sektorit. DVD
pöörleb ajas ühtlaselt – umbes 200 – 530 pööret minutis. Kui me paneme DVD arvutisse, siis
monitor teeb sellest „elektromagnetkoodist“ visuaalse kujutise ekraanile. Ja alles nüüd näeme fotot
majast. Siit on näha seda, et üks ja sama info võib eksisteerida kahte erinevat moodi. Sisuline
tulemus on aga ikka üks ja sama. See on hea näide närvisüsteemi eelkõige visuaalse informatsiooni
olemuse mõistmiseks.
Näiteks helivõnkumised muudetakse alguses heli magnetilisel salvestamisel mikrofoni abil
elektrivoolu võngeteks. Magnetlindile kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisiline magneetumine
tekitatakse antud voolu magnetväljaga. Lint liigub seadmest ehk helipeast mööda, mis tekitab
helivõnkumistele vastavat magnetvälja. Just domeenide magnetvälja kindla paigutusena
jäädvustuvad helid lindile. Heli taasesitamisel tekitab magnetlindi väli helipea mähises voolu, kui
see magnetlint möödub helipeast. Selle põhjuseks on elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Kõlar
muudab voolu võnkumised uuesti helivõnkumisteks, kui seda on võimendatud. Helimagnetofon just
niimoodi töötabki. Põhimõtteliselt samamoodi töötab ka kujutist salvestav videomagnetofon. Info
salvestamine ja lugemine arvuti magnetketaste korral toimub põhimõtteliselt samamoodi nagu
magnetofonis. ( Tarkpea 2003, 146 ).
Joonis 3 Magnetilise helisalvestuse põhimõtteskeem.
Ülaltoodu seaduspärasus võimaldab leiutada tulevikus sellise tehnoloogia, mis visuaalsed kujut11