eranditult kõik inimesed, siis on seda lihtsalt hea kasutada. Sellest saavad kõik aru. Sellepärast ongi
unenägu kui nähtus antud teoorias üks enimkasutatavaid mõisteid.
Antud teooria eeldab seda, et alguses toimub näiteks kujutise tekkimine ja siis seda
teadvustatakse. Vastupidist protsessi ei ole: alguses toimub teadvustamine ja siis ilmneb näiteks
kujutise tekkimine ( teadvuses ). Ilmselt on see vaieldav, et kuidas tegelikult on nende „protsesside“
järjekord. Aga äkki pole nende kahe järjekord üldse oluline. Nad võivad ju ka ühekorraga ilmneda.
Seda ei olegi täpselt teada.
Antud juhul on käsitletud kõige tavapärasemat teadvuslikku seisundit, mis inimesel üldse olemas
on. Tegemist on ärkvel oleku ( või une ) seisundiga, mis ei ole unine ega mõjutatud alkohoolsetest
või lausa narkootilistest ainetest. Ei ole tegemist ka mingisuguse teadvuse piiriala nähtusega. Siin
soovitakse selgusele jõuda täiesti tavalise ja igapäevase teadvuse seisundi olemusele. See on
inimeste igapäevaselt kogetav teadvuse seisund. Me tegeleme siin peamiselt teadvuse seisundi
olemuse mõistmisega.
2.2 Aju kujutluspildid
Närvikiudu võib võrrelda kaabliga, mida mööda kulgevad teated. Juba ainult selle analoogia
tõttu on püütud ka närvisüsteemi uurimisel rakendada sideinseneride vaatlusmeetodeid ( eelkõige
informatsiooniteooriat ). Viimane koos reguleerimisteooriaga moodustab küberneeti