mälusisud salvestuvad paremini. See tähendab ka seda, et ärkvelolekus suureneb ajus sünapsite
ühendused ( ehk seepärast inimese ajukoores suurenebki erutatavus, kui nad on üsna pikalt ärkvel samuti ka unedeprivatsiooni tõttu ), kuid sügava une ajal väheneb ühtlaselt need sünapsite
ühendused. Need kaks eri tahku kompenseerivad üksteist. Kui inimese une ajal vähenevad ajus
olevate neuronite sünaptilised ühendused, siis järelikult ei saa impulsid ajus enam nii vabalt liikuda
ja seega ajupiirkonnad ei ole enam aktiveerunud. Teadvus ei saa eksisteerida, sest impulsid ei saa
enam koonduda ühte ruumipunkti. Seda võimaldavad sünaptilised ühendused on tohutult
vähenenud.
Ajus olevates piirkondades eksisteerivad spetsiifilised neuronid. Näiteks visuaalset ( sensoorset )
infot töötlevad ainult teatud neuronid, kuid näiteks akustilisi informatsioone töötlevad aga teised aju
neuronid. See tähendab seda, et näiteks nägemistaju ja kuulmistaju keskused asuvad erinevates
ajupiirkondades. Kuid neuronid, mis võtavad vastu erinevate ajupiirkondade impulsse, ei ole ilmselt
spetsiifilised ( näiteks talamuse mittespetsiifilised tuumad ). See tähendab seda, et need neuronid (
teadvuse neuronid ) töötlevad üheaegselt erinevaid sensoorseid ( ajupiirkondade ) informatsioone
nagu näiteks visuaalseid, akustilisi, mehaanilisi jt. See tähendab seda, et ühed ja samad neuronid
võivad esitada erinevaid omadusi. Näiteks värvi ja orientatsiooni. Ajus on olemas ka sellised
neuronid, mis aktiveeruvad signaalide peale, mis tulevad erinevatest tajumodaalsustest.
Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu
see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ).
Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud
virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese „mina“ tundega. See aga eeldab mõista
teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka
teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa,
mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse
tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma,
nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on
võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob
tegelikult aju ise. Teadvuse olemust virtuaalreaalsusena lahkame pikemalt aga juba järgmises
peatükis, kuid ennem vaatame seda, et kus teadvus ajus üldse asetseda võib.
1.3 Teadvuse areaal ajus
Üldiselt on arvatud seda, et teadvustamiseks on vajalik just prefrontaalne korteks. Sellepärast, et
sellise ajupiirkonna kahjustamise korral võtab inimesel rohkem ajakulu eesmärkobjekti ja
maskeeriva stiimuli vahel, et teadvustada eesmärkobjekti samasuguselt nagu ilma nimetatud
ajupiirkonna kahjustumise kor