summat. Seda sellepärast, et kui ajupiirkonnad saadavad impulsse ( infot ) „teadvuse ajupiirkonda“,
siis on vaja kõigi nende ajupiirkondade aktiivsust, sest neuronite ( ja neuronipopulatsioonide )
aktiivsused on seotud närviimpulsside liikumistega närvikoes. Näiteks kui impulss saabub
neuronisse ( neuronipopulatsiooni ), siis muutub neuronipopulatsioon aktiivseks. See tähendab seda,
et aktiivne ajupiirkond saadab oma impulsse kuhugi x ajupiirkonda ( x ajupiirkonda on mõeldud
teadvuse ajupiirkonda, sest selle asukohta ajus veel ei teata ). Mingi ajupiirkonna aktiivsus tähendab
( info ) impulsside vastuvõtmist, töötlemist või edasi saatmist. Seda sellepärast, et neuronite
aktivatsioon ja impulside liikumine ajus on omavahel väga tihedalt seotud. Membraanipotsentsiaali
ja aktsioonipotentsiaalide vahel on väga tugev seos, kuid membraanipotentsiaalis võib esineda palju
muutusi, mis aktsioonipotentsiaalides ei kajastu. Neuron või neuronite populatsioon aktiveerub alati
siis, kui neile saabub impulss ( nad võtavad impulsse vastu ) või siis, kui nad ise saadavad impulsi
mõnele teisele neuronile. Neuronite süsteemide aktiivsuste suurenemist või vähenemist mõistame
närviimpulsside sageduse muutumisena. Aktiivsustel võivad olla ajalised mustrid ja rütmid.
Kui närviimpulss suubub neuronisse, siis see ka neuronist väljub. Impulsid on ajus pidevas
liikumises. Impulss, mis väljub neuronist, on teistsugune ( oma informatsiooni poolest ) impulsist,
mis suubus neuronisse. Impulss kannab endas informatsiooni. Järelikult neuronid (
neuronipopulatsioonid ) muudavad infot, mis levivad ajus impulssidena. Kuid neuronid ka
talletavad informatsiooni.
Inimese ajus liiguvad ringi miljardid närviimpulsid. Need impulsid ei liigu ajus ringi suvaliselt,
vaid mööda kindlaid trajektoore. Näiteks visuaalne informatsioon ( ehk impulsid ) jõuab silmast
ajju esmasesse visuaalsesse korteksisse just läbi talamuse lateraalse põlvkeha. Kuid edasi läheb info
juba kõrgematesse visuaalsetesse keskustesse. Uuringutest on selgunud tõsiasi, et kui ühe
ajupoolkera esmane visuaalne korteks saab kahjustatud, siis sellisel juhul jõuab info ( ehk impulsid
) talamuse lateraalse põlvkehalt otse kõrgematesse visuaalsetesse keskustesse. Kuid mis trajektoore
kõik need aju impulsid siiski liiguvad, see tulebki tulevikus eksperimentaalselt kaardistada. Seda
veel lõpuni ei teata. Kui aga teatakse kõikide ajus olevate impulsside liikumiste trajektoore, siis
ilmselt annab see teada ka sellest, et kuidas aju põhimõtteliselt töötab.
Informatsioon liigub ajus teatavasti elektrilise impulssi kujul. Teadvus kujuneb välja alles siis
kui need impulsid ajus koonduvad erinevatest ajupiirkondadest ühte ruumipunkti ( ajupiirkonda ).
Analoogiliselt oleks see võrdne puzzle tükkide kokku panemisega, mis ennem oli ruumis laiali
hajutatud. Ainult sellisel juhul saab toimuda ajus oleva hajutatud informatsiooni sõlmimine, kuid
see on alles sõlmimisprotsessi baasprotsess. See eeldab ilmselt sellist närvirakku ( või närvirakke ),
mis asub ajus teatud tasandil ja seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal
tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on
tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Võtame eelneva näiteks selle, et meil on kolm
neuronit, mis ei ole omavahel neuronaalselt ( ja seega funktsionaalselt ) seotud. Neuron X töötleb
objektide kuju, neuron Y aga nende suurust ja neuron Z aga nende värvust. Kui aga need kolm
neuronit saadavad oma impulsid ( mitte ajas korraga ) neljandale neuronile ( neuronile J ), siis info
ongi sõlmitud. Näiteks neuron X saadab impulsi neuronile J, mis annab teada, et näiteks pall on
ümmargune. Järgmisena saadab oma impulsi neuron Y, mis annab teada, et pall on üsna suur. Ja
lõpuks neuron Z saadab oma impulssi, et teada anda, et pall on punane. Kuid neuroni aktivatsioon
tähendab seda, et neuron on laetud mitte ajas pidevalt, vaid perioodiliselt. Aktivatsioon ilmneb
kõikidel neuronipopulatsioonidel. Näiteks neuroni X-i aktivatsioon ( selles olev info ) on ajas
ühesugune, sest see neuron töötleb üht väga spetsiifilist infot. See sarnaneks sellega, e