Schwarzschildi raadiuse sees aega ja ruumi ei ole olemas ehk üldrelatiivsusteooria keeles öeldes
on seal aegruum kõverdunud lõpmatuseni. Ajas rändamise teooria kohaselt on seal tegelikult
hyperruum ja nagu eelnevalt juba teada – liikudes hyperruumis, liigume me ka ajas. Hyperruumis
aega ja ruumi ei ole. Tegemist on nagu „aegruumi auguga“. Selleks, et liikuda ajas, tuleb aegruumi
luua „auk“, mille „sisse“ peab siis minema. Antud juhul selline auk tuleb sama suur kui kera ise.
Seega kera on võimeline ajas liikuma.
Laetud sfääri pinna ( kera ) sees välja ei ole. Seal võiks siis olla inimene ehk antud juhul
ajarändur. Antud juhul ei ole kera sees ka aega ega ruumi. Tekkinud on hyperruum ( tavaruumis ).
3.2.1.5 Elementaarlaengute arv
On teada seda, et igasugune laeng q moodustub elementaarlaengutest, on ta elementaarlaengu e
täisarvkordne:
Seega:
Kui laengu q suurus on 1,1753066 * 1017 (C) ja e on elementaarlaeng 1,60 * 10-19 (C), siis saame
laengu kontsentratsiooni N suuruseks 7,3456662 * 1035. See arv näitab seda, et kui palju elementaarlaenguid e-sid ( ehk näiteks elektrone ) on vaja vastava laengu q tekitamiseks. See arv võib
näidata ka osakeste arvu. Kuna see arv on tõesti väga suur, siis võrdluseks toogem välja mõningaid
näiteid laengute kontsentratsioonidest.
1. Näiteks taskulambi hõõgniidis ( kui S võrdub 3 * 10-10 m2 ja voolutugevus I on 0,3 A )
on laengukandjate kontsentratsioon 1,3 * 1029 m-3.
2. Näiteks ühes kuupsentimeetris vases on 8,5 * 1022 juhtivuselektroni, kui vase tihedus on
8960 kg/m3, molaarmass on 63,5 g/mol, vaskjuhtme ristlõikepindala S on 1 mm2 ja läbib
vool 1 A. Iga vase aatomi kohta tuleb üks juhtivuselektron.
3. Kuid vabade elektronide kontsentratsioon metallis võib olla ka n = 1029 m-3.
Kui igast aatomist eraldub üks elektron, siis on elektronide kontsentratsioon ( elektronide arv n
ruumalaühikus ) võrdne aatomite arvuga ruumalaühikus. Arvutame n väärtuse. Aatomite arv ruumalaühikus on
kus δ on näiteks metalli tihedus ja η on kilogrammaatomi mass. Avogadro arv on NA. Metallide
korral on δ/η väärtus vahemikus 20 kmool/m3 ( kaalium ) kuni 200 kmool/m3 ( berüllium ). See
annab vabade elektronide kontsentratsiooni suurusjärguks
n = 1028...1029 m-3 ( 1022...1023 cm-3 ).
Kuna q = 1,1753066 * 1017 (C), N = 7,3456662 * 1035 ( e ) ja elektroni mass on 9,109 * 10-31
kg, siis N * 9,109 * 10-31 = 669116,734158 ( kg ). See teeb ligikaudu 670 tonni. Seega sellise
massi:
118