Maailmataju 5 veebruar 2014 | Page 111

määramata. Sellele on ka analoogia makromaailmas. Mida enam keha liikumine läheneb paigalolekule, seda enam keha liikumiskiirus muutub olematuks. Antud juhul siis kiirus kahaneb ja väärtus muutub lõpuks nulliks. Selline sisu on ka mikromaailmas. Nagu näha – mida enam täpsemalt teame osakese koordinaati ruumis, seda vähem täpsemalt teame me osakese impulssi ( kiiruse ) kohta. Sellepärast eksisteeribki määramatus koordinaadi ja impulsi vahel. Kui keha on paigal, siis kiirust ( seega impulssi ) ei saa me määrata, kuid asukoht ruumis on kindlalt fikseeritav. Mida teame ühe kohta midagi täpsemalt, hägustub teine sootuks. Mõlemat täpselt teada ei ole võimalik. Osakese asukoht on vähem määratav just pikemate valguse lainete korral. Kuid osakese võimalikult täpse asukoha registreerimiseks peab osakest vaatlema võimalikult väikeste valguse lainete korral. Osakese kiirust häirivad suure sagedusega lained, kuid väiksema sagedusega lained aga kordades vähem. Lainefüüsikas defineeritakse sagedust aga järgmiselt: Footoni impulss on aga teatavasti siis Kui osake ( näiteks footon ) liigub kiirusega c, siis läbib footon ajavahemiku Δt teepikkuse Δx = cΔt. Seetõttu saamegi kirja panna seose ΔpΔx = h. Tavaliselt pannakse see kirja järgmiselt: Näiteks kui me registreeriksime elektroni võimalikult täpse asukoha just valguse teel, siis elektronilt peab meile põrkuma vähemalt üks footon. Kuid selle tulemusena väheneb elektroni impulss, kui see peaks kokku põrkama footoniga. Kui me soovime elektroni asukohta võimalikult täpselt teada, siis selleks on vaja võimalikult väikest valguse lainet. Kuid selletõttu häiritakse elektroni just rohkem. Näiteks võtame Δx = λ ja Δp = hf / c, kus λ on valguse lainepikkus ja hf / c on footoni impulss, saame jälle seose: sest Klassikalise teooria järgi peaksid elektronid aatomis kiirgama ja mõne ajavahemiku tagant aatomituuma kukkuma. Kuid sellise protsessi välistavad just kvantmehaanikas tuntud määramatuse seosed. Näiteks elektroni asukoha määramatus väheneb aatomituumale lähenedes, kuid seevastu elektroni impulss suureneb. Selle tulemusena elektron eemaldub aatomituumast, sest elektroni 87