aga vastata ka nii, et see näitab mitu korda on osake teleportreerunud ajaühikus. Amplituud näitab
aga maksimaalset tõenäosust, seda et kust võib leida osakest. See on ka maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Periood näitab aega, mil jõutakse ühest punktist teise. See on aeg mil sooritatakse
üks täisvõnge.
Järelikult on võimalik kirjeldada pidevat teleportatsiooni lainete füüsikaliste suurustega. See on
väga tähtis järeldus. Pidevat teleportatsiooni on võimalik kirjeldada lainena.
Joonis 33 Veelainete harjade kokkupuute
punktid.
Näiteks valguslainet iseloomustavad suurused ( f – sagedus, T – periood, v = c – kiirus jne ) on
aga järgmised:
kus λk on lainepikkus aines, λ on lainepikkus vaakumis, v on kiirus aines ( 1,2 * 108 m/s kuni
3 * 108 m/s ), v = c on kiirus vaakumis ( 3 * 108 m/s ).
Sagedus, lainepikkus, periood, kiirus jne – need mõisted on iseloomulikud võnke- ja laine liikumistele. Järelikult sellist „pideva-teleportreerumise-liikumist“ on võimalik kirjeldada lainevõrrandina. Mikroosakeste difraktsioonikatsetest järeldub, et osakeste paralleelsel joal on osakeste liikumissuunas leviva tasalaine omadused. Kuna osakeste lainelised omadused tulenevad nende pidevatest teleportreerumistest aegruumis, siis osakeste pidevat teleportatsiooni on võimalik kirjeldada tasalaine võrrandiga.
x-telje positiivses suunas leviva tasalaine võrrand on aga järgmine:
ja komplekskujul on see avaldis
Saadud avaldises tuleb arvestada ainult reaalosa. Kuna
siis saame vaba osakese, mis liigub x-telje positiivses suunas, lainefunktsiooni:
82