mikroosake teleportreerub, siis on tal võimalus läbida tõkkeid ( barjääre ) ja seda me siin ju nägimegi. See tähendab seda, et selline nähtus kvantfüüsikas on võimalik ainult mikroosakese teleportreerudes aegruumis. Seda me juba käsitlesime pisut ka teleportmehaanika aluste peatükis.
Kui barjäär on väga õhuke ( hinnanguliselt – umbes osakese lainepikkuse suurusjärgus ), võib
siis osakese laine levida läbi barjääri, jätkudes teisel pool taas siinuslainena, kuid palju vähema
amplituudiga ( leiutõenäosusega ).
See, et osakesel on võimalus läbida näiteks seinu ( mis sisuliselt on ka ju potentsiaalbarjäär ), on
väga selgelt teleportatsiooni üks ilminguid. Selle füüsikalisest olemusest oli rohkem juttu teleportmehaanika aluste peatükis.
Kvantmehaanikas on teada sellist tõsiasja, et näiteks kahe kuni mõne saja kilomeetri kaugusel
oleva punkti vahel esineb korrelatsioon. See tähendab seda, et mõjutus, mis esineb ühes otsas,
mõjutab teist otsa silmapilkselt. Nii näiteks kaks teineteisest kaugel asuvat footonit põimuvad tõepoolest. Seda on vaieldamatult eksperimentaalselt jälgitud. Selle olemasolus ei ole võimalik kahelda.
Selline kvantpõimitus saab eksisteerida ainult siis, kui aega ( ja seega ka ruumi ) ei ole olemas.
See tähendab seda, et kvantosakesed eksisteeriksid nagu väljaspool aegruumi ja see on kooskõlas
ajas rändamise teooriaga. Selle nähtuse sarnane nähtus ongi pidev teleportatsioon ise. Võib olla
ongi need kaks eri nähtust tegelikult üks ja sama. Näiteks kui keha ( osake ) teleportreerub ruumipunktist A ruumipunkti B ja sealt edasi punkti C jne, siis lõpmata väikese aja jooksul „asub“ keha ju
nendes kõikides ruumipunktides ühekorraga. Ja nii tulebki välja see, et kui ühte nendest „osakestest“ ( ehk ruumipunktidest ) mõjutada, siis kandub see mõjutus silmapilk ka teistele „osakestele“.
Eks seegi ole kvantpõimituse üks ilminguid.
Osakese „liikumine“ seisneb teleportreerumises. „Liikumise“ trajektoor aga puudub. Seepärast
ongi osakese liikumine tõenäosuslik. Asukoha muutumine ruumis või ajas toimub hetkeliselt – ilma
nähtava üleminekuta. Osake liigub teleportreerudes. Ka kiirus ei ole täpselt teada.
Osakese „liikumine“ punktist A punkti B toimub hetkeliselt – aega selleks ei kulu. See on nii
ruumis ja sel juhul liikumiskiirus puudub. Kuid osake võib samaaegselt rännata ka ajas. Liikus siis
punktist A ( ajahetkest a ) punkti B ( ajahetke b ) hetkeliselt. Aega selleks samuti ei kulunud, sest aja
rännak ju ise aega ei võta. Sellisel juhul toimus teleportreerumine nii ruumis kui ka ajas ühe korraga. Erinevad ruumipunktid on ka erinevad ajahetked.
Osakese „vaatenurgast“ vaadates toimus teleportreerumine nii ajas kui ka ruumis ühe hetkega.
Kuid vaatlejal ( näiteks inimesel ) tundus „liikumine“ olevat aega võtnud. Teleportreeruti peale ruumi ka ajas. Tegelikult see nii loomulikult ei ole. Tundub et osakeste teleportreerumistel nö. säilivad
ka nende „liikumiskiirused“. Näiteks kui meil on ruumipunktide A ja B vaheline kaugus 100 m ja
osake teleportreerub punktist A punkti B, siis osakese liikumiskiirus on null, sest see ei võta aega.
Kui aga osake teleportreerub peale ruumi ka veel ajas ja ajahetkede vaheline kaugus on 1 s, siis
osake „liikus“ või läbis 100 m vahemaa 1 s-ga. Järelikult osakesel oli liikumiskiirus ehk teleportreerumis kiirus – 100 m/s. Tegelikult ei ole see nii. See oli nii vaatleja seisukohast. Osake läbis kahe
punkti vahelise kauguse A ja B ikka ühe hetkega – seda osakese enda suhtes. Igasugune teleportreerumine ehk liikumine hyperruumis aega ei võta. Osakeste liikumiskiiruste säilimine on ainult näiline.
Oletame, et meil on tegemist vee lainetega. Vee lainete laineharjade peale on pandud plaat või
ekraan. Ekraanil on näha laineharjade kokkupuute pinnad – punktid. Nüüd vaatame järgmisena selle
seoseid pideva teleportatsiooniga. Vaata jooniseid.
Oletame seda, et need tekkinud punktid ekraanil on osakese teleportreerumise asukohad ruumis,
vaadeldud erinevatel ajahetkedel.
Nagu näha – on punktide vaheline kaugus võrdeline lainepikkusega. Mida suurem on laine sagedus, seda väiksem on lainepikkus ja seda väiksem on punktide vaheline kaugus. Sagedusele võib
81