liikumisest Universumis.
Kehade liikumist, mis ei võta aega ja ei kulge pidevalt ( s. t. toimub silmapilkselt ) ning ei sega
tõkked ( läheb neist „nagu läbi“ ) nim. teleportatsiooniks. Teleportatsioon on kehade liikumise uus
liik, vorm. Teleportkeha mehaanika erineb klassikalisest mehaanikast ja sarnaneb pigem kvantmehaanikaga.
1.2.5.3 Teleportatsiooni liigid
Teleportatsiooni on kahte liiki:
1. Objekti kandumine ühest ruumipunktist teise ühel ja samal ajahetkel. Seda nimetatakse ruumiteleportatsiooniks.
2. Objekti kandumine ühest ruumipunktist ja ühest ajahetkest teise. Seda nimetatakse ajateleportatsiooniks. Ajas rändamine on siis tegelikult üks teleportatsiooni nähtusi, liike.
Ajarännud ise aega ei võta. Füüsika on siiani õpetanud, et valguse kiirus c on kõige suurem võimalik kiirus looduses ja ühtlasi on see ka piirkiiruseks. Seda kiirust ei ole võimalik ületada. Kuna
teleportatsioon ei võta aega ( mingisugust kiirust ei olegi ), siis füüsikaseadusi ei rikuta. Teleportatsioon on võimalik.
Kehad teleportreeruvad „sirge sihis“ või „sirgjooneliselt“. Teleportatsioonis on „liikumine“ kahe
punkti ( A ja B ) vahel alati „sirge trajektoor“, mitte nii nagu klassikalises mehaanikas, kus keha liikumise trajektoor võib olla peale sirge ka kõver.
Teleportatsioon toimub ( toimib ) ainult hyperruumis. See ei eksisteeri tavaruumis, kus me igapäevaselt elame.
Teleportreerumised ruumis on samuti ajarännud. Need on ajarännud olevikus, mitte ajas liikumised minevikku või tulevikku.
Universumis ongi olemas kahte liiki kehade liikumisi. Esiteks need kehade liikumised, mida me
igapäevaselt näeme ja kogeme. See läheb nagu klassikalise mehaanika alla. Teiseks on siis teleportreerumised ruumis ja ajas. Selle „liikumise“ ilmingud avalduvad pigem kvantmehaanikas, mida me
hiljem käsitleme pikemalt ja põhjalikumalt. K uid mõlemad mehaanika liigid eksisteerivad ühes ja
samas Universumis.
56