Näiteks mida enam aeg teiseneb, seda väiksema omaajaga mingisugust vahemaad ruumis läbitakse.
Järelikult kehade liikumiskiirused on lõpmata suured ( ehk kehad teleportreeruvad ) teiste kehade
suhtes kui need satuvad sellisesse aegruumi piirkonda, mille korral
´
´
Seda, et millises suunas ( minevikku, tulevikku või olevikus ) toimub kehade teleportatsioon ja kui
kaugele ajas või ruumis teleportreerutakse, sõltub juba keha ümbritseva aegruumi kõverusest ja
selle sama aegruumi kõveruse interaktsioonist Universumi paisumisega. Kuid sellest oli lähemat
käsitlust juba eespool. Järgnevalt illustreerime eeltoodut järgmise reaalse situatsiooniga, mille
korral on meil kaks kosmoselaeva, mis üks neist liigub ühtlaselt paigalseisva suhtes.
Erirelatiivsusteooriast on teada seda, et mida lähemale jõuab keha liikumiskiirus valguse
kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb. Seda kirjeldab ka tuntud valem:
See tähendab ka seda, et kui v << c, siis
Oletame seda, et üks kosmoselaev X liigub kiirusega v = c – d ja d = 1 m/s, kus c on valguse
kiirus vaakumis. Tegemist on konstantse liikumiskiirusega. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks:
Sellisel liikuval kosmoselaeval X käiksid kellad 12 000 korda aeglasemalt kui mingisugusel
suvalisel paigalseisval kosmoselaeval ( tähistame seda Y ). Kui kosmoselaeval X on näiteks
möödunud 1 päev, siis kosmoselaeval Y on möödunud juba 33 aastat. Kuna kosmoselaeva X konstantne liikumiskiirus on v = c – d, siis sellise liikumiskiirusega läbitakse ( kui aja aeglenemist ehk
aja dilatatsiooni ei esineks ja kui sõidetakse järjest umbes 33 aastat ) 3,1199041 * 1017 (m) vahemaa
ruumis. Kuid aja dilatatsiooni olemasolu korral läbib kosmoselaev X sellise vahemaa ruumis ainult
ühe päevaga ( tegemist on kosmoselaeva X omaajaga ), kuid tegelikult ( näiteks kosmoselaeva Y
omaaeg ) möödub ikkagi 33 aastat. Teekonna aeg ühest ruumipunktist teise jõudmiseks on
kosmoselaevale X lühenenud.
52