Hyperruumis K´:
Hyperruumis K´:
I
II
III
IV
M( x1´,0,0,t ) # M( xb´,0,0,t2 ) # M( x4´,0,0,t3 ) # M( xg´,0,0,t4 )
K( x2´,0,0,t ) # K( x3´,0,0,t2 ) # K( x5´,0,0,t3 ) # K( x6´,0,0,t4 )
I
IV
m( x´,0,0,t ) = m( x´,0,0,t )
Tavaruumis K:
I
II
III
IV
M( x1,0,0,t ) # M( xb,0,0,t2 ) # M( xd,0,0,t3 ) # M( xf,0,0,t4 )
m( x,0,0,t ) # m( xa,0,0,t2 ) # m( x,0,0,t3 ) # m( 0,0,0,0 )
Keha m nihkus K´ suhtes s2,5, kuid K suhtes s = 0. Keha m tavaruumis K – m( 0,0,0,0 ), kuid
K´ suhtes aga – m( x´,0,0,t ). Keha m kaugust ( nihet ( s ) ) kirjeldabki aeg ( t ).
Joonis 9 Keha m on liikunud ajas tagasi.
Esimene joonis on pigem keha M suhtes ja teine joonis on aga keha m suhtes. Siin jätame arvestamata asjaolu, et kui keha m rändab ajas tagasi, kohtub ta ka enda nö. teisikuga. Sellist juhtu vaatame me edaspidi. Antud juhul on meil ( keha m-il ) rännak ajas minevikku. Kui keha m „tahab“ rännata ajas, siis selleks ei pea ilmtingimata liikuma keha m enda tegelike ( endistesse või tulevatesse ) asukohtadesse ( minema ) ruumis ja ajas, vaid piisab teiste kehade tegelikud asukohad aegruumis ( näiteks keha M või K ).
18