Kehad m ja M nihkusid veel kord ( m nihkus K suhtes s2,3, K´ suhtes aga s2,2; M nihkus K suhtes
s3,3, K´ suhtes aga s3,2 ). K nihkus K´ suhtes s1,1. m nihkus K suhtes – liikus x-telje vastassuunas,
kuid K´ suhtes aga liikus x-telje suunas.
Keha m on nüüd ( t3 ) K suhtes esialgses ( ruumi ) asukohas ( I ), kuid K´ suhtes aga jälle uues
( ruumi ) asukohas. Keha m tegi nihke – edasi ja tagasi. Keha m on aga tegelikult uues ruumi ( ja
seega ka aja ) asukohas, kuigi K suhtes seda näha ei ole. Seda tõestab K´ suhtes liikumine. Kuna
tegemist on uue ruumi asukohaga, siis on ka uus ajamoment. Näiliselt on keha m K suhtes endises
asukohas ruumis, kuid tegelikult seda ei ole. Nö. tõeline endine asukoht ( seega ka endine ajahetk )
jääb K-st väljapoole – see jääb K´ „otsesesse“ ulatusse. K suhtes liikus m nagu tagasi ( endisesse
asukohta tuumis ), kuid tegelikult mitte. Ta liikus hoopis edasi. Seda tõestab K´ suhtes vaatlemine.
Kehade m ja M näilised liikumised tulevad sellest, kui vaadelda neid K suhtes. Tõelised nihked
aga siis kui K´ suhtes. K liigub K´ suhtes v1 ja kehad m ning M asuvad selle K sees. Albert Einsteini
relatiivsusteoorias on nii, et keha saab minna ( tagasi ) endistesse ruumipunktidesse ( x,y,z ), kuid
mitte ( tagasi ) endistesse ajahetkedesse ( t ). Tundub, et tegelikult ei ole see nii. Vähemalt mitte
siin.
Joonis 8 Keha m liigub ajas.
Tavaruum K nihkus K´ suhtes s1,2. Keha M nihkus K suhtes s3,5, kuid K´ suhtes aga s3,4. Tavaruum K hyperruumis K´ - K( x6´,0,0,t4 ). Keha M tavaruumis K – M( xf,0,0,t4 ), kuid K´ M( xg´,0,0,t4 ).
Tavaruumis K:
Hyperruumis K`:
M( xg´,0,0,t4 )
K( x6´,0,0,t4 )
m( x´,0,0,t )
M( xf,0,0,t4 )
m( 0,0,0,0 ) = m( 0 )
17
Aeg:
( t # t2 # t3 # t4 )