käsitletakse keskkonnategurite alla eraldi rühmana.
Loovus on peale isiku tegevuse tulemuse ka sotsiaalse süsteemi otsus isiku tegevuse tulemuse
kohta. Sellest lähtub oma loovuskäsitluses just Mihaly Csikszentmihaly. Inimese loovus ilmneb siis,
kui tegevuse protsess on süsteemne. Loovus toimib üksikisiku, välja ning valdkonna kaudu.
Üksikisik kasutab loomisel informatsiooni. Kuid kasutatav info võib olla olemas juba enne
kasutatava sündi. Informatsioon esineb kultuurisümbolite süsteemis ja antud valdkonna
märgisüsteemis. Inimese loovus avaldub siis, kui tal on võimalus vastava valdkonna juurde ligi
pääseda. Näiteks vastava valdkonna kättesaamine on oluline just õppimisel. Näiteks õppimise
võimalused, õpetamise tase ja meetodid, raamatute, arvutivõrgu, muuseumide, kultuurisündmuste ja
muude ligipääsetavus. Kuid teadmiste ja informatsiooni saamine mingi vastava valdkonna jaoks
võib olla ka piiratud. Näiteks kui mingi vastava valdkonna teabe esineb ainult vähestes allikates.
See aga ei võimalda tekitada uusi teadmisi ja piirab tingimusi, mille korral inimesel avalduks
loovad võimed. Välja all mõeldakse mingi teatud välja üksikeksperte või sotsiaalset organisatsiooni.
Nemad anaüüsivad loovaid tulemusi, kuid seda siis vastavate kriteeriumite alusel. Nemad
anaüüsivad ja kontrollivad inimeste poolt välja toodud uusi ideid. Neid nimetatakse ekspertideks.
Neil on võimalus mõjutada vastava välja ehitust. Näiteks kunstis mõjutavad nad kunstikriitikuid.
Eksperdid on isikud. Välja poolt kontrollitud mingi idee jõudmiseks laiale ''publikule'' kulub selleks
aastaid. Näiteks uued ideed tulevad nähtavale teatmeteostes. Kuid väli peab olema ka valmis
uudseid ideid vastu võtma. See aga sõltub kolmest peamisest asjaolust. Näiteks välja reeglid peavad
aktsepteerima uuendusi, ühiskonna huvist ja peab olema vastava valdkonna reeglite ja teiste
institutsioonide suhtes iseseisev. Inimese loovuse avaldumist toetab valdkondade spetsialistide
koolitamine ja omakorda spetsialistide enesetäiendamine. Ühiskonnas esinev loovus ja selle
esinemissagedus sõltub peamiselt ühiskonna jõukusest. Näiteks jõukas ühiskond võimaldab
potentsiaalsele loovale inimesele selliseid asju, mida vähem jõukas ühiskond tagada ei suuda.
Näiteks laiema spetsialiseerumise, teabe ligipääsetavuse, erinevaid teadusliku eksperimenteerimise
võimalusi, töövahendite parema kvaliteedi ja kõgema töötasu eest. Jõukal ühiskonnal on suur mõju
inimese loovusele ja seda veel läbi mitme põlvkonna. Näiteks rikas ühiskond võimaldab endale luua
koole, ülikoole, erinevaid teadus- ja kultuuriasutusi jne jne.
Antud juhul käsitletakse valdkonda informatsioonina, mis on erinevate ekspertide poolt
anaüüsitud. Nad selekteerivad ja tunnustavad teatud informatsioone. Antud valdkond lihtsalt säilitab
informatsiooni, mis on kättesaadav ka tulevastele põlvkondadele. Vastava valdkonna ligipääsetavus
mõjutab uudsete ideede aktsepteerimist ja kasutamist. Mõjutada võib saada ka vastava valdkonna
prioriteetsus ja autonoomsus kultuuriruumis. Üksikisik võib olla igas vanuses inimene. Inimene
võib teha mingis valdkonnas uuendusi, kui ta on vastava ala info omandanud. Uued ideed esinevad
inimese teisiti mõtlemisel ja tegevusel. Kuid uusi ideid analüüsivad ja kontrollivad välja liikmed
ehk eksperdid, kes siis piisavalt hea uuenduse ka vastava valdkonnaga kokku liidab. Kui inimene ei
saa ligi teatud infole, siis on tal piiratud mingi uuenduse loomine. Kuid uuenduste loomine sõltub
kolmest peamisest asjaolust: inimese isiksuse omadustest, majanduslikest ja sotsiaalsetest teguritest.
Näiteks hea majandusliku ja sotsiaalse taustaga inimesel on suur võimalus saada head haridust,
omandada erinevate valdkondade informatsioone. Kuid nende kolme teguri hulka kuulub ka veel
neljas tegur – inimese sotsiaalsed sidemed teiste inimestega. Seda siis isiklikul tasandil või
tööalaselt. See võimaldab uute ideede väärtustamist antud välja ekspertide poolt.
Loov mõtlemine esineb loomisfaasis olevas kognitiivses protsessis. Loovat mõtlemist on püütud
määratleda just kognitiivse protsessina. Loov mõtlemine võimaldab luua uusi ideid, tooteid,
seadmeid või kunstiteoseid. Loov mõtlemine sisaldab näiteks inimese mõtlemise paindlikkust ja
originaalsust, probleemi tunnetust ja mõtete voolavust. Loov mõistus tunnetab, et olemasolevates
informatsioonides on puudused. Mõtete voolavuse korral suudab inimene koondada kiiresti
informatsiooni, taas luua mälusse imbunud teadmisi ja välja tuua assotsi