Inimene tunneb rõõmu, kui ta ilu näeb. See on ilmselt kõige lihtsam määratlus. Kuid hiljem hakati
arusaama sellistesse ilu reeglitesse, mis kestavad igavesti. Seda on ''näha'' näiteks vanakreeka
kunstis. Aegade jooksul on antud ilule siiski erinevaid hinnanguid. Näiteks hiljem ei peetud kunsti
ja ilu ühesugusteks. Ilureeglites, mis kestavad lõppematult ja kehtivad üldiselt, hakati üha enam
kahtlema.
Seda, et milliseid hinnanguid annavad inimesed ilule, sõltuvad paljudest teguritest. Näiteks
harjumus on üks määravamaid tegureid. Sellepärast, et ilusad asjad on just need, mida on harjutud
ilusaks pidama. Kuid ilu inimeste silmades võib aja jooksul siiski muutuda. Kui aga inimestes on
olemas sarnased iluhinnangud, siis see tekitab inimeste rühmasisest ühtekuuluvustunnet. Näiteks
rahvusi lii- davad omavahel üheks sellised iluhinnangud, mis on valdavalt traditsioonilised ja
sarnased või lausa ühesed. Tänapäeval vormivad väga suuresti inimeste iluhinnanguid just
massimeedia ja reklaam. Ini- meste poolt peetavad ilusad nähtused liigituvad kahte põhilisse tüüpi.
Need mõlemad erinevad tava- listest nähtustest. Ilusateks peetakse just selliseid objekte või nähtusi,
milles esineb ebaloomulikult suur korrastatuse tasand ja suur reeglipära. Kuid ilusaks peetakse ka
ootamatuid ja erandlikke asju. Kui inimene valdab materjali või mingit tegevust üliosavalt, siis ka
seda on peetud ilusaks. Niisamuti ka siis kui inimesed teostavad oma kavatsusi.
Visuaalse kunsti teosed on enamasti väga ilusad, kuid ainult ilus olemine ei ole tegelikult nende
teoste ainuke omadus või eesmärk. Inimesi on omavahel sidunud just kunstiteosed. Kuid need
teosed sisaldavad ka selliseid ideid, mille sisuks on eetika, poliitika või religioon. Inimene teostab ja
väljendab ennast just läbi kunstiteoste. Niimoodi võidab kunstnik teiste inimeste tähelepanu ja seda
tänu oma võimele. Kunstnik rõõmustab, kütkestab või vapustab teisi inimesi visuaalselt.
Visuaalsetest kunstidest paistab silma kõige rohkem just arhitektuur. Seda mõistetakse kui
ehitus- kunsti. Ehitisi on inimesed rajanud juba alates kiviajast. Kuid kõige väljendusrikkamad
ehitised on sellised, mis on seotud just religiooniga. Sellepärast liigitatakse arhitektuur kahte suurde
rühma – on olemas sakraalsed ehk pühalikud ja profaansed ehk ilmalikud ehitised. Näiteks kirikud
on kristlastele sellised pühad hooned, mis on pühendatud Jumala austamiseks. Kuid näiteks
muhameedlased nimeta- vad neid ehitisi mošeedeks ja kõikidel teistel religioonidel on aga need
ehitised templid. Niisamuti ka kabelid ja kloostrid on sakraalehitised. Kuid profaansed ehitised on
just sellised hooned, mis on seotud sõjapidamisega. Sellised on näiteks linnused, kindlused,
linnakindlustused jne. Ka lossides ja linnade raekodades ilmneb suurt kunstilist tähendust.
Niisamuti on hakatud nägema kunstilist tähendust ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes, kuid
seda alles 20. sajandil. Kunstiline tähendus on esinenud erinevate hoonete kooseksisteerimisel või
loodusega kokkusobitamisel. Näiteks kui luuakse ansam- bleid, planeeritakse linnasid jne.
Inimeste loodud kujundeid nimetatakse skulptuuriks. Kujundeid valmistatakse mingisugusest
väga kõvast materjalist. Skulptuurikunstis eristatakse ümarplastikat ja reljeefe. Reljeefi vaadeldakse
ainult ühest küljest. See võib olla mõõtmetelt kõrge, keskmine, madal või süvendatud. Skulptuure
liigitatakse selle järgi, et kuidas või mis eesmärgil neid kasutatakse. Näiteks skulptuurid võivad olla
ka monumen- did, kuid skulptuurid võivad olla seotud ka mõne ehitisega või pargikujundusega.
Pargikujunduse korral nimetatakse seda ehitusplastikaks või pargiskulptuuriks. Kõik skulptuurid ei
pea ilmtingimata olema seotud asukohaga. Sellisel korral nimetatakse seda vabaplastikaks. Värvilist
kujundit tasapinnal nimetatakse maalikunstiks. Tavaliselt on need kujundid kordumatud.
Maalikunsti liikideks on näiteks seinamaal, tahvelmaal ja miniatuurmaal. Keskaegsed
miniatuurmaalid on näiteks käsikirjaliste raama- tute illustratsioonid. Maalikunstiga sarnane
kunstivorm on graafika, kuid see luuakse trükkimise abil. Graafika kujund on samuti tasapinnaline
nagu maalikunsti korralgi. Graafika loomiseks on palju tehni- kaid, kuid kolm peamist ja suuremat
tehnikaliiki on kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Kui tarbeese- med omavad kunstilist tähendust,
siis on tegemist juba tarbekunstiga. Tarbekunst liigendub kasutatava- te materjalide järgi. Näiteks
savist, metallist, klaasist, puidust, nahast, tekstiilist jm materjalidest on valmistatud kunstilisi
objekte. 20. sajandil hakati koostama plaane tehiskeskkonna tööstusliku tootmi- seks. Seda
nimetatakse disainiks. Foto, filmi, video ja arvutite kasutusele võtmine on tohutult muutnud
visuaalsete kujundite maailma.
Maalikunsti ja skulptuuri on peetud kauniteks kunstideks. Kaunite kunstide mõiste levis 17.-18.
14