sed ei ole ülisuured.
3 Kunst ja kultuur
3.1
Kunsti mõiste
Sõnal ''kunst'' võib olla mitu tähendust. Näiteks võib tähendada kunst inimese üliosavust
mingisugusel alal, kuid see võib tähendada ka seda, mis on järeletehtud ja ei ole ehtne. Sellisel juhul
on tegemist kunstliku asjaga. Paljud inimesed tegelevad selliste tegevusaladega, mida nimetatakse
kunstiks. Kunstiks peetakse ka nende tegevuste saadavaid tulemusi. Kunsti vorme on erakordselt
palju. Näiteks muusika, film, tantsud, teatrietendused, fotod, skulptuurid, ehitised jne. Mõlemal
esialgsel kunsti tähendusel on seos selle viimase tähendusega. Kuid sõnal ''kunst'' on tegelikult veel
üks tähendus, mille moodustavad sellised nähtavad asjad nagu näiteks skulptuurid, fotod, ehitised
jne.
Need kõik on osa kultuurist. See asjaolu on olemas kõikidel eespool toodud kunsti tähendustel.
Sõna ''kultuur'' on laiem mõiste kui sõna ''kunst''. Sellel on palju rohkem tähendusi ja kasutusviise
kui sõnal ''kunst''. Kuid antud juhul mõistame ''kultuuri'' all just seda laiemat tähendust. See
tähendab seda, et kultuur on kõik see, mis on loodud inimese mõistuse poolt. Kuid kultuur ei
tähenda ainult tehislikke objekte, vaid see hõlmab ka inimeste mõtteid, tundeid ja suhteid, mis
esinevad inimeste vahel. Järelikult kultuuri mõiste ei hõlma ainult tehiskeskkonda. See on
märgatavalt sügavam ja laiem mõiste. Kuid ka kunst eksisteerib igalpool inimese ümber.
Teaduslikud uuringud näitavad, et kunst sisaldab elumõtet, inimese sugutungi ja surmahirmu. Kunst
võimaldab inimesel ellu jääda nii, et samas jääb inimene inimeseks.
Peaaegu kõik tehisobjektid on loodud selleks, et rahuldada inimese mingisugust praktilist
vajadust. Tehisobjektid annavad enamasti informatsiooni oma enda kultuurist. Seepärast
nimetatakse neid märkideks või kujunditeks, sest need vahendavad infot kultuurist. Kuid
tehisobjektid sisaldavad endas erineval määral kultuuri informatsiooni. Tehisobjektid on kujundid,
mis vahendavad infot kultuurist. See on neil aga peamine või isegi ainus ülesanne. Kunstiajaloo
eesmärgiks ongi nende uurimine. See uurib visuaalseid kujundeid. Mingisuguses mõttes on kõik
tehisobjektid kujundid. Seepärast on visuaalse kunsti ja lihtsalt esemete vahel just hägune piir. See
on lihtsalt ajaloo jooksul muutunud. Inimesed on loonud läbi aegade ilusaid objekte. See ongi
visuaalse kunsti ülesanne. Kuid selline primitiivne arusaam valitses 17.-18. sajandi Euroopas.
Ilu nägemine paneb inimese aju „tööle“. See tekitab temas teatava mõnu tunde. „Ilusat“ võime igal
pool näha ja nautida. Näiteks kui me vaatame ilusat maali, kohtudes ilusa inimesega, kuulata
„ilusat“ muusikat jne. Ilu loob inimese ajus mõnuaistingu. Esteetika omamine on ainult inimesele
omane. Kuid põhjus esteetika ( ehk ilu ja seega kunsti ) olemasolus peitub inimese
neurofüsioloogias. Juba ammu on tuntud üks hea võrdlus – nimelt ilu on inimesele sama mõnus kui
maiuspala keelele. Aju ainult mõne sekundiga töölepanemiseks piisab, kui vaadata ilusat inimese
nägu. Ilusa näo nägemisel hakkab tööle aju nn „mõnukeskus“. See on aju üks kindel funktsioon,
sest just ilusamad inimesed on seotud kõrgema sotsiaalse staatusega. Kuna ilu näitab inimese
tugevust ja head tervist ( häid geene ), siis on ajul oluline liigitada inimesi atraktiivseteks ja
mitteatraktiivseteks. See on välja kujunenud juba evolutsioonist. Ajul on vaja kiiresti teada, et
kellega suhelda ja sõprussidemeid luua. Inimesed elavad väga keerulises ühiskonnas. Sellepärast on
selline ajufunktsioon üsna oluline. Just ilusamate inimestega on oluline seltsida. See lähtub juba
evolutsiooni seisukohast. Inimese sotsiaalne staatus paraneb, kui ta suhtleb ilusama inimesega. Kuid
ainult ilust ei piisa. Atraktiivsus väljendab rohkemat, kui ainult inimese ilusat nägu. Näiteks
oluliseks muutuvad sealjuures ka isikuomadused nagu näiteks säravus, empaatia, hea tuju ja isegi
emalikkus. Ilus nägu aktiveerib teatud kindla ajuosa ja see ei sõltu inimese soost. See toimub ainult
siis, kui eksisteerib silmside. Kui aga ahvid ootavad näiteks sööki, aktiveerib neil sama ajuosa.
13