Sellepärast, et midagi ei ole enam vaja toota, sest midagi enam ei tarbita. See tähendab ka majandustegevuse otsest kadumist. Näiteks autotööstust ( või mingi muu transpordi tööstuse haru ) ei
oleks, sest autosid ei ole enam vaja ja koos sellega kaoks ära liikluskultuur ja ka osa infrastruktuurist. Näiteks kui ei oleks haigusi ( mis praegu võib inimestele tunduda võimatu ), ei oleks vaja ka
meditsiini ja haiglaid. Selliste asjaolude kadumine põhjustab sellise tsivilisatsiooni ühiskonna
struktuuri, mis erineb totaalselt meile seni tuntud elutegevusest. Selles seisnebki ülitsivilisatsiooni
olemuse põhimõte.
Ülitsivilisatsiooni arengu aste ei seisne lihtsalt selles, et “kaotame kõik autod ja arvutid ära”,
vaid selles, et eluvormid ei ole enam nendest asjadest sõltuvuses. Inimeste seni väga piiratud
bioloogilised ja psühholoogilised võimed ja omadused ( näiteks mõtlemine, ruumis liikumine,
energiavahetus jne ) on ülitsivilisatsiooni arengu astmes palju rohkemate ( suuremate ) võimalustega, mis muidu asendaksid kõikvõimalikud erinevad tehnoloogilised vahendid. Eluviis erineb
praegusest planeet Maal elava inimühiskonnast sedavõrd, et me ei oska seda isegi ette kujutada.
3.2.6 Elu sigimisvõime
Kuid nii uskumatu kui see ka ei tunduks on ka sellisel ülitsivilisatsioonil olemas üks kindel
puudus. See puudus seisneb selles, et amorphusolend ei ole võimeline sigima – andma järglasi. Neil
puuduvad vastavalt füüsikalised, keemilised- ja bioloogilised süsteemid nagu näiteks hormoonid,
suguelundid, loode, sugurakud või munarakud jne. Paljunemine on aga teatavasti üks elu
põhitunnuseid. Amorphusolend ei ole võimeline paljunema ega jagunema. Kuid paljunemine on üks
olulisemaid eluavaldusi. Planeet Maal elavad isendid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel.
Kui liik ei suuda enam anda järglasi, siis ta sureb välja. Erinevate liikide vahel enamasti ei esine
ristumisi. Vastasel juhul oleksid nende järglased steriilsed. Kuid selliseid steriilseid hübriide ei loeta
omaette liigiks. Näiteks kui ristuvad hobune ja eesel, siis nende järglased ( muulad ) ei anna enam
järglasi. Sellepärast ei peeta muula omaette liigiks. Kuid eukarüootsed organismid paljunevad
sugulisel või mittesugulisel teel. Kui on tegemist sugulise paljunemisega, siis uus organism areneb
välja viljastunud munarakust. Sugurakud, mis ühinevad viljastumisel, võivad pärineda ühelt või
kahelt vanemalt. Kui on tegemist ainult ühe vanemaga, siis nimetatakse seda iseviljastumiseks, kui
aga kahe vanemaga, siis ristviljastumiseks. Ristviljastumise korral ühinevad kahe vanema
geneetiline informatsioon järglase peal. Kuid organism pärineb ühest vanemast alati mittesugulisel
p