teadvus ( ja ka kogu psüühika ) on võimeline kliinilise ( ilmselt ka siis bioloogilise ) surma ajal
inimese ajust iseseisvalt eksisteerima, siis osutub peamiseks kahtlusaluseks just
elektromagnetväljad, millena siis teadvus võib eksisteerida. Nii on võimalik eeldada seda, et ajust
eraldunud teadvus eksisteerib „füüsikaliselt“ just elektromagnetväljana, sest sellise välja jõudude
baasil põhines ka füüsilise aju funktsioneerimine elava inimese peas. Selline loogiline järeldus on
kerge tulema. Näiteks ajus eksisteerivatel aatomituumadel on olemas impulsimomendid ehk
spinnid, sest need pöörlevad. Seepärast tekitavad prootonid ( aatomituumades olevad prootonid
omavad positiivset laengut, kuid neutronid on ilma laenguta ) magnetvälja, mille mõlemad poolused
asuvad aatomituuma pöörlemisteljel. Kuid neid pöörlemistelgi on võimalik pealeasetatud
magnetvälja abil mõjutada nii nagu on võimalik suunata näiteks kompassi nõela. Seetõttu võivad
aatomituumad „ergastuda“ ehk tekib aatomituumade resonants. See aga omakorda põhjustab
elektromagnetlaine tekkimist, mis liigub ruumis edasi. Näiteks kehavedelikes ja vesinikuaatomi
tuum ( mida leidub väga paljudes molekulides ) on väga head resonaatorid. Laine on võnkumiste
levimine ruumis. Protsess, mis perioodiliselt ajas kordub, aga nimetatakse võnkumiseks.
Elektromagnetilise võnkumise korral muutub potentsiaalne energia ( ehk elektrostaatiline energia )
perioodilise muundumisega kineetiliseks energiaks ( ehk magnetiliseks e