Vastsündinute vaade on põgus ja koordineerimata ja seda veel enam, kui nad nutavad, mida teevad
niikuinii suurem osa vastsündinutest. Pisarad segavad nägemist. Mitte ükski laps ei ole võimeline
oma esimesel elukuul keskenduma oma vaadet objektile, mis on temast kaugemal kui 1,5 meetrit.
Vastsündinu ei saa tajuda seda, mida ta sündimise ajal kogeb. Sellepärast, et vastsündinu
aistingud ei ole sündimise ajaks veel korralikult välja arenenud ja puuduvad kogemused objektide
piirjoonte ja selle kujunditega. Kui surmalähedased kogemused on tõesti kui jääkmälestus
sündimiskogemusest, siis peaksid need olema valulised ja vaevalised kogemused, mitte aga õndsust
ja rahu tekitav meeleline sündmus.
3.1.2.6 Ajukeemiast tingitud nähtused?
Teadlased (näiteks Zalika Klemenc-Ketis) on avastanud väga tugeva seose surmalähedaste
kogemuste tajumise ja vere kõrgenenud süsinikdioksiidi ning vähemal määral ka kaaliumi taseme
vahel. Teadlased usuvad seda, et süsihappegaas muudab inimese aju keemilist tasakaalu ja nii
kutsub see esile valguse, tunnelite ja surnud inimeste nägemise. Kuid enne surma kogetavat eredat
valgust võib põhjustada ajus tõusev serotoniinitase, mida on näiteks Alexander Wutzler oma
teadusuuringutes tuvastanud. Neurobioloogid on juba kaua aega arvanud seda, et surmalähedaste
kogemuste tekkepõhjused on seotud just aju virgatsainetega. Kõige rohkem arvatakse selleks olevat
just eespool mainitud serotoniin, sest see reguleerib meeleolu ja töötleb nägemise ja kuulmise kaudu
saadud informatsiooni. Kuna serotoniin reguleerib valutundlikkust ja ka tuju, siis arvataksegi seda,
et kõrge serotoniinitase ajus muudab inimese suremise kergemaks. Kuid on olemas ka teisi teadlaste
arvamusi surmalähedaste kogemuste tekkepõhjuste osas. Näiteks uurija Susan Blackmore arvates
tekivad paljud surmalähedased kogemused just aju hapniku puudusest. Surmalähedasi kogemusi on
võimalik esile kutsuda keemiliste ühenditega ja seega selgitatakse surmalähedaste kogemuste
tekkepõhjusi just neuroloogiliste mehhanismidega. Näiteks erakordseid teadvuselamusi ja visioone
tekitab inimese ajule juba üsna väike doos hallutsinogeenset ainet. Seda tekitab ka selline seisund,
mille korral aju ei saa hapnikurikast verd. Süda, mis pumpab verd, on inimese kliinilise surma ajal
seiskunud. Selline asjaolu veenabki teadlasi loomuliku põhjuse kasuks, mitte aga üleloomuliku
põhjuse kasuks. Üldiselt arvatakse surmalähedased kogemused olevat endast just normaalse aju
tegevuse häired traumaatilise sündmuse ajal.
3.1.2.7 Seletamatud aspektid
Seni võis surmalähedasi kogemusi pidada sureva aju viimasteks funktsioonideks või lihtsalt
hallutsinatsioonideks, mida siis inimese surev aju tekitab. Et aga sellise arusaamaga lõplikult
nõustuda, tuleb uurimusse arvesse võtta ka sellised aspektid, mille korral inimene näeb enda
elustamiskatseid pealt. Sellised aspektid sunnivad ümber lükkama praegusi oletusi selle kohta, et
miks ikkagi tekivad surmalähedased kogemused. Need aspektid on selle nähtuse juures kõige
raskemini seletatavad jooned ja sellepärast ei saa kuidagi surmalähedasi kogemusi pidada sureva aju
illusioonideks. Neid aspekte arvestades saab tulla ainult sellisele järeldusele, et teadvus on
tõepoolest võimeline inimese kliinilise ( ja seega ka bioloogilise ) surma ajal närvikoest eralduma.
Teadlastele ja meedikutest praktikutele kõige raskemini selgitatav element surmalähedaste kogemuste puhul on kehavälised elamused. Käesoleval ajal ei ole ühtki teaduslikku seletust – välja arvatud käesolev teooria -, kuidas inimesed, kes teatavad oma kehavälistest kogemustest, on võimelised
andma nii detailseid ülevaateid selle kohta, mida meditsiiniline personal nende elustamisel rääkis
või tegi. Veel üllatavamad on hämmastavalt täpsed ülevaated kehavälistest elamustest, mille puhul
inimesed on võimelised kirjeldama seda, mis juhtus kusagil mujal, samal ajal nende füüsiline keha
lamas haigla operatsioonisaalis. Näiteks Eesti nukuteatri kunagine direktor Meelis Pai oli samuti
kogenud surmalähedast kogemust, kui ta 21-ks päevaks koomasse langes. Pärast koomast ärkamist
teadis mees asju, mis toimusid ajal, mil ta oli täiesti teadvusetu. Toome järgnevalt veel mõned
73