ühiskonna pidev nähtus ajas inimtsivilisatsioonist ära elimineerida. Selle asemele „istutati“ see, mida inimesed nimetavad praegu religiooniks. Universumi olemuse ja funktsioneerimise aluseks ei ole
enam nüüd loodusseadused, vaid üliolendi – Jumala – mõtted ja tegevustik. Selline „režiim“ kehtestati sellepärast, et mitte ohtu seada tulnukate enda tegevust inimsoo üle ja ka kaitsta inimsugu ennast.
Aga kuidas seletada siis tänapäevase aja teaduse arengut inimühiskonnas? Miks siis viimasel ajal
teadus siiski arenema hakkas? Võib öelda ju et teadus hakkab üha rohkem domineerima kui isegi
religioon. Seda on ühiskonnas selgesti näha. On ju ilmselge, et tulevikus tõrjub teaduslik maailmapilt religioosse maailmavaate üldse välja. Evolutsioon inimühiskonnas juba praegugi liigub selles
suunas. Teaduse areng tuli inimsoole suhteliselt hiljuti. Võib arvata, et keskaeg tegelikult oligi nö.
„viimane vana maailm inimestele“, lõpu aeg – pärast seda aega tuleb uus maailm. Uue maailma või
uue ajastu tulemist tähendaski tegelikult teadusliku re ٽ