armukadedus hoo ajal või esineb lihtsalt vihasööst. Kindlaks on tehtud seda, et üsna ägeda
tundepuhangu hoos on inimene võimeline elu võtma. Enamasti mõtlevad ja käituvad inimesed just
emotsionaalselt, palju vähem aga ratsionaalselt. Kuid selline „psüühiline iseloom“ on aga omane
just loomadele. Loomad ju enamasti ei käitu ratsionaalselt. Kuid mida mõista loomaliku tendentsi
all? Loomalikud kalduvused on mõtlemis- või käitumismallid, mis on omased loomadele. Kuid
need esinevad ka inimestel. Ilmselt sellepärast, et inimene on pooleldi loomaliku päritoluga. See
võib aga viidata sellele, et inimese loomus on seotud just tema päritoluga. Inimene on väga emotsionaalne olend. Seda näitavad inimese bio- ja psühholoogiateadused.
Inimene on „pooleldi loom“. Ta omab looma keha. Inimene on looma ja maavälise tulnuka vahepealne aste. Ta ju pärineb osaliselt ahvidest ja osaliselt tulnukatest ( seda geneetiliste manipulatsioonide tulemusena ). Me oleme geneetilises suguluses tulnukatega ja samaaegselt ka planeet Maal
oleva loomariigiga. Ufoloogid ütlevad selle peale, et „meie oleme nende lapsed“.
Inimühiskonnas esineb palju selliseid situatsioone, mille korral tegutsevad suured rahvamassid.
Näiteks rahvaülestõusudel, kontsertitel, turniiridel, paraadidel jne. Kui aga suurel rahvamassil
ilmneb mingil põhjusel äge vihahoog või see satub hirmu alla, siis ilmneb enamasti paanika oht.
Seda on näiteks näha tänavatel toimuvates rahvarahutustes või mingisuguse suure katastroofi ajal.
Kontroll üldise olukorra üle kaob üsna kiiresti. Massi seas võib tekkida paanika. Kuid see esineb ka
loomadel ja nende karjadel. Paanikahoos rahvamass võib enda massis olevaid inimesi surnuks
trampida, kui need juhtuvad näiteks maha kukkuma ja tee peale ette jääma. Selliseid juhuseid on
tegelikkuses aset leidnud. Kuid neid sündmusi on enamasti ka raske ette ennustada. Paanika- või
vihahoos rahvamass võib olla tohutult suur nö. „tapariist“. Tapatöö võib rahvamassi poolt kujuneda
äärmiselt katastroofiliseks. See on kahtlemata inimese üks ilmsemaid loomalikke tunnuseid.
Härjavõitlused on Lääne-Euroopa kultuuris üks agressiivsemaid meelelahutusvorme. Kuid härja
tagaajamisel ilmneb samuti inimese loomaks kaldumise olemus. Ammu on teada seda, et kui härg
ajab inimest taga, saab inimene head doosi adrenaliini. Sellepärast ongi selline tegevus inimestele
üsna nauditav. Paljud inimesed lausa „janunevad“ adrenaliini järele. Nii ongi välja kujunenud paljud
spordialad. Loomalikkusega kaasnevad inimestel vajadused ekstreemsuste järele. Ekstreemseid
spordialasid on maailmas ju üsna palju ja neid kõiki loetlema me siin ei hakka. Paljud nendest
harrastustest on inimesele endale isegi eluohtlikud. Näiteks härja tagaajamistes on aegade jooksul
palju inimesi saanud vigastada või isegi elu kaotanud. Kuid sellest hoolimata tegeletakse sellise
harrastusega endiselt.
Inimene on tegelikult väga paljudel kordadel väga materialistliku ja loomaliku kalduvustega
olend. Selle tõestuseks on inimühiskonna üldine olemus ja käitumine. Mõned sotsioloogid on
väitnud seda, et „ühiskond on inimese nägu ja sageli inimene ise on ka ühiskonna nägu“. Inimeste
vahel toimub andmise ja vastuandmise mõtteviis ja tegevus. Väga vähesel määral sooritatakse
selliseid tegusid, mille korral ei oodata vastutasu. Kuid „erandeid“ on samas ka alati. Paljude
inimeste tegevusi ühiskonnas määrab ära suures ulatuses kasumiahnus, saamahimu. Vahel ollakse
selle nimel valmis isegi tapma või teistele kannatusi valmistama. Inimesed on lausa harjunud
mõtlema selliselt, et „tasuta lõunaid ei ole olemas“. Inimeste materialistlikkus väljendub ennem
mõtteviisis ja siis nende käitumistes. Seda on selgesti näha isegi arstiabi andmises. Mõned arstiabi
teenused on niivõrd kulukad, et vähema sissetulekuga inimesed ei saagi neid endale lubada. Kui
raha ( kui vahetuskaupa ) ei ole arstiabi teenuse eest maksta, siis inimene ei olegi võimeline vajadusel abi saama. Kuid „materialistlikkus“ on inimestel veelgi kaugemale läinud. Sageli nõutakse abi
saamise korral ka „visiiditasu“. See on kui tasu selle eest, et arsti üldse külastada. Arvatakse, et see
ei ole vastuolus praegusel ajal oleva seadusandlusega, kuid sellest hoolimata on see selgelt ebainimlik ja väga materialistlik. Inimene oma reaalses elus ei ole enamasti tegelikult nii „vaimne“ olend
nagu seda näidatakse näiteks filmides või luule värssides. Seda näitab selgelt ühiskonna üldine
olemus ja struktuur. Tasu ja vastutasu mõtteviis ja tegutsemisvorm on ühiskonnas absoluutselt
kinnistunud. Sageli väidetakse, et abivajajatele ulatatakse „väike käsi“. Materialistlikkuses ja loo23